Resynced changes from Overleaf. Gotta use \url instead of \link as other...

Resynced changes from Overleaf. Gotta use \url instead of \link as other packages make links with \url and wouldn't know about \link.

estonian/sektsioonid/0-info.tex

@@ -4,7 +4,7 @@
 % Eesti keeles info.
 \begin{info}
 \begin{abstract}
-Siia kirjutage oma lõputöö lühikokkuvõte. See võib lühidalt teemasse sisse juhatada, kuid peaks enamikus katma ära Teie lõputöö sisu. Seda lugedes peaks olema üheselt selge, millest Teie lõputöös lugeda võib. Hea on näiteks kirjutada eesmärgi, meetodi, tulemuste ja järelduste kohta. Bakalaureusetöö korral võiksid nii eesti kui inglise keeles olevad lühikokkuvõtted mahtuda ühele leheküljele. Magistritöö või vajaduse korral võib eesti ja inglise keeles olevad osad kirjutada eraldi lehekülgedele. Mõelge oma tööd kirjeldavad võtmesõnad ning leidke CERCS kood(id).
+Siia kirjutage oma lõputöö lühikokkuvõte. See võib lühidalt teemasse sisse juhatada, kuid peaks enamikus katma ära Teie lõputöö sisu. Seda lugedes peaks olema üheselt selge, millest Teie lõputöös lugeda võib. Kirjutage eesmärgi, meetodi, tulemuste ja järelduste kohta. Bakalaureusetöö korral võiksid nii eesti kui inglise keeles olevad lühikokkuvõtted mahtuda ühele leheküljele. Magistritöö või vajaduse korral võib eesti ja inglise keeles olevad osad kirjutada eraldi lehekülgedele. Mõelge oma tööd kirjeldavad võtmesõnad ning leidke CERCS kood(id).
 \end{abstract}
 
 \keywords{}
@@ -19,7 +19,7 @@ Siia kirjutage oma lõputöö lühikokkuvõte. See võib lühidalt teemasse siss
 % Inglise keeles info.
 \begin{otherinfo}{english}{Thesis Title in English}
 \begin{abstract}
-Write here the abstract of your work. The abstract could provide a brief introduction to the topic but should, in the majority, cover Your thesis work. When reading the abstract, it should become clear what can be read about in the rest of Your thesis. It is good to write about the purpose of the thesis, method(s), results, and findings of Your work. For a bachelor’s thesis, both the Estonian and English abstracts should fit into a single page. For a master’s thesis or when necessary, the Estonian and English sections of this page could be on separate pages. Come up with good keywords for Your work and find your CERCS code(s).
+Write here the abstract of your work. The abstract could provide a brief introduction to the topic but should, in the majority, cover Your thesis work. When reading the abstract, it should become clear what can be read about in the rest of Your thesis. Write about the purpose of the thesis, method(s), results, and findings of Your work. For a bachelor’s thesis, both the Estonian and English abstracts should fit into a single page. For a master’s thesis or when necessary, the Estonian and English sections of this page could be on separate pages. Come up with good keywords for Your work and find your CERCS code(s).
 \end{abstract}
 
 \keywords{Layout, formatting, template}

estonian/sektsioonid/0-visuaalneKokkuvõte.tex

@@ -2,4 +2,10 @@
 \pdfbookmark[1]{Visuaalne kokkuvõte}{visualsummary} % Lisame PDF-faili järjehoidjatesse.
 \section*{Visuaalne kokkuvõte}
 
+\begin{figure}[ht]
+    \centering
+    \includegraphics[width=0.85\textwidth]{joonised/Joonis0-VisuaalneKokkuvõte.png}
+    \label{fig:visuaalne-kokkuvõte}
+\end{figure}
+
 \newpage

estonian/sektsioonid/1-sissejuhatus.tex

 \section{Sissejuhatus} \label{sissejuhatus}
 
-Teie lõputöö koosneb tiitellehest, infolehest, visuaalsest kokkuvõttest (vajadusel või soovi korral), sisukorrast, peatükkidest, viidetest ja lisadest. Käesolev mall on aluseks ja annab juhised, kuidas kõiki neid komponente ja lõputööd tervikuna vormistada. Vormistamine on 25\% Teie lõputöös hinnatavast, seega soovitame varuda selleks piisavalt määral aega.
+Teie lõputöö koosneb tiitellehest, infolehest, visuaalsest kokkuvõttest (vajadusel või soovi korral), sisukorrast, peatükkidest, viidetest ja lisadest. Käesolev mall on aluseks ja annab juhised, kuidas kõiki neid komponente ja lõputööd tervikuna vormistada. Vormistamine on 25\% Teie lõputöös hinnatavast, seega on soovitatav varuda selleks piisavalt määral aega.
 
-Siin dokumendis on juhised Overleaf LaTeX keskkonnas vormistamiseks. Selle tarkvara kasutamine ei ole kohustuslik, kuid annab Teile tööriistad korrektselt vormistada. Vastavalt oma soovile võite kasutada ka teisi võimekaid tekstiredaktoreid nagu Microsoft Word, Apache OpenOffice Writer või Pages. Microsoft Wordis vormistamiseks pakume eraldi malli. Juhendajaga koos lõputöö mustandiga tööd tehes olete võib-olla kasutanud Google Docs tarkvara. Kuigi Google Docs on väga hea tööriist mustandiga koostöösõbralikult töötamiseks, ei ole seal paraku piisavalt tööriistu lõputöö korrektseks vormistamiseks. Seega, kui olete jõudnud lõputöö kirjutamisega nii kaugele, et mustandi pealt puhtand teha, tuleks puhtandi vormistamiseks kasutada piisavalt võimekaid tööriistapakette.
+Siin dokumendis on juhised Overleaf LaTeX keskkonnas vormistamiseks. Selle tarkvara kasutamine ei ole kohustuslik, kuid annab Teile tööriistad korrektselt vormistada. Vastavalt oma soovile võite kasutada ka teisi võimekaid tekstiredaktoreid nagu Microsoft Word, Apache OpenOffice Writer või Pages. Microsoft Wordis vormistamiseks on eraldi mall. Juhendajaga koos lõputöö mustandiga tööd tehes olete võib-olla kasutanud Google Docs tarkvara. Kuigi Google Docs on väga hea tööriist mustandiga koostöösõbralikult töötamiseks, ei ole seal paraku piisavalt tööriistu lõputöö korrektseks vormistamiseks. Seega, kui olete jõudnud lõputöö kirjutamisega nii kaugele, et mustandi pealt puhtand teha, tuleks puhtandi vormistamiseks kasutada piisavalt võimekaid tööriistapakette.
 
-Käesolev mall kirjeldab vormistamisega seotud juhiseid Teie töö erinevates komponentides. Siin mallis kirjeldatud juhiseid on mõeldud soovitustena, mis aitavad Teil vormistada oma lõputöö. Konkreetsed, ka vormistusega seotud, reeglid on kirjeldatud Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis kaitsvate lõputööde nõuete ja hindamise dokumendis, mille uusima versiooni leiate arvutiteaduse instituudi vastavalt lehelt: \url{https://cs.ut.ee/et/sisu/loputoode-tahtajad-ja-juhendid}.
-Lisaks vormistuse soovitustele pakub käesolev mall ka mõningaid soovitusi, mida erinevates töö osades kirjutada. Ka lõputöö sisu osas tasub ennekõike pöörduda instituudi nõuete ja hindamise dokumendi poole, kuid loodame, et esitatud soovitused aitavad Teid tööd paremini kirjutada.
+Käesolev mall kirjeldab vormistamisega seotud juhiseid Teie töö erinevates komponentides. Siin mallis kirjeldatud juhiseid on mõeldud soovitustena, mis aitavad Teil vormistada oma lõputööd. Konkreetsed, ka vormistusega seotud, reeglid on kirjeldatud Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis kaitsvate lõputööde nõuete ja hindamise dokumendis, mille uusima versiooni leiate arvutiteaduse instituudi lehelt: \url{https://cs.ut.ee/et/sisu/loputoode-tahtajad-ja-juhendid}.
+
+Lisaks vormistuse soovitustele pakub käesolev mall ka mõningaid soovitusi, mida erinevates töö osades kirjutada. Ka lõputöö sisu osas tasub ennekõike pöörduda instituudi nõuete ja hindamise dokumendi poole, kuid loodetavasti ka siin esitatud soovitused aitavad Teid tööd paremini kirjutada.
 
 Sissejuhatuse peatükk peaks avama Teie lõputöö teema ning põhjendama selle olulisust (vaikimisi vastama, miks peaks lugeja Teie tööd edasi lugema). Teema avamise järel tuleks lugejale selgitada, mida Teie töö maailmale pakub, mis probleemi lahendab või küsimustele vastuseid annab. Sissejuhatust lugedes peaks olema selge, mis eesmärgiga olete oma lõputöö teinud. Seejärel, kas sissejuhatuse lõpus või põimituna ülejäänud teksti, tuleks anda ülevaate lõputöö sisupeatükkide ning lisade kohta. Vastavaid peatükke ja lisasid tuleks ka kirjeldamisel ristviidata.
 
 Sissejuhatuse pikkus sõltub teema keerulisusest. Tüüpiliselt piisab bakalaureusetöö korral ühest leheküljest, et teema olulisust, lõputöö eesmärki/panust ja sisu lugejale piisavalt selgitada. Magistritöö puhul on tüüpiliselt vaja paari lehekülge, kuna teemad on komplekssemad ja vajavad pikemat selgitust. Sissejuhatusse võib tehniliselt lisada alampeatükke, kuid pigem ei ole see kasulik. Ideaalis võiks sissejuhatuse peatükk olla sama pikk kui kokkuvõtte peatükk ning nad võiksid omavahel kokku minna (lugedes järjest sissejuhatust ja kokkuvõtet saab väga hea ülevaate tervest tööst). On arusaadav, et Te soovite oma valdkonda natuke põhjalikumalt avada – anda lugejale eelteadmised, et ta oleks ettevalmistatud Teie panusest aru saamiseks. Selleks on hea aga juba järgmine suurem peatükk pärast sissejuhatust. Sissejuhatus ise proovige hoida paari lehekülje pikkune, sissejuhatav ja tabav.
 
-Käesolev mall kirjeldab peatükis~\ref{vormistamine} lõputöö dokumendi vormistamisega seotut ning esitab soovitusi. Vaatame läbi erinevad lõputöö komponendid alates struktuurist endast kuni töö elementide ja viideteni. Iga komponendi juures esitame olulised kohad, mida soovitame selle vormistamise juures silmas pidada. Peatükk~\ref{tekstiloome} annab seejärel mõned tekstiloomega seotud juhtnöörid, näiteks tehisaru kasutamise kohta tekstiloomel.
+Käesolev mall kirjeldab peatükis~\ref{vormistamine} lõputöö dokumendi vormistamisega seotut ning esitab soovitusi. Käsitletakse erinevaid lõputöö komponente alates struktuurist endast kuni töö elementide ja viideteni. Iga komponendi juures on esitatud soovitused, mida selle komponendi vormistamise juures silmas pidada. Peatükk~\ref{tekstiloome} annab seejärel mõned tekstiloomega seotud juhtnöörid, näiteks tehisaru kasutamise kohta tekstiloomel.
 
-Mall on struktureeritud sarnaselt nagu lõputöögi. Selle malli kasutamiseks lõputöö puhtandi vormistamisel soovitame kustutada mallis esitatud sisu ning asendada see valmis sisuga enda mustandist. Asendatud sisu võiks olla põhimõtteliselt lõplik sisu, sest kui pärast vormistamist see sisu suuresti muutub, võib olla vaja vormistamise töö uuesti teha.
+Mall on struktureeritud sarnaselt nagu lõputöögi. Selle malli kasutamiseks lõputöö puhtandi vormistamisel tuleks kustutada mallis esitatud sisu ning asendada see valmis sisuga enda mustandist. Asendatud sisu võiks olla põhimõtteliselt lõplik sisu, sest kui pärast vormistamist see sisu suuresti muutub, võib olla vaja vormistamise töö uuesti teha.
\ No newline at end of file

estonian/sektsioonid/11-litsents.tex

@@ -3,4 +3,4 @@ Siia peate lisama litsentsi, millega lubate Tartu Ülikoolil säilitada ja avald
 
 \url{https://adr.ut.ee/?page=pub_list_dynobj&desktop=57835&tid=70993&data_only=true&search=Otsi&field_100193_search_type=ANY&field_100193_text_search_value=ppimine}
 
-Palun vaadake käesolevas mallis peatükki~\ref{subchapter:litsents}, et saada teada, millist litsentsi on Teie töös siin leheküljel kasutada tarvis.
\ No newline at end of file
+Palun vaadake käesolevas mallis peatükki~\ref{subchapter:litsents}, et saada teada, millist litsentsi on Teie töös siin leheküljel kasutada tarvis.

estonian/sektsioonid/2-vormistamine.tex

 \section{Vormistamine}  \label{vormistamine}
-Teie lõputöö dokumendi vormistamine hõlmab väga erinevaid tööriistu, millest Te kõigest ei pruugi teadlik olla. Kuna hea vormistamine on 25\% Teie lõputöö hindest, on oluline vormistamist võtta tõsiselt ja varuda selleks aega. Eriti kui Te ei ole varem nii suuri dokumente nii põhjalikult vormistanud või vastavate tööriistade kasutamist õppinud. Käesolevas peatükis vaatame lähemalt lõputöö erinevate osade vormistamispõhimõtteid.
+Teie lõputöö dokumendi vormistamine hõlmab väga erinevaid tööriistu, millest Te kõigest ei pruugi teadlik olla. Kuna hea vormistamine on 25\% Teie lõputöö hindest, on oluline vormistamist võtta tõsiselt ja varuda selleks aega. Eriti kui Te ei ole varem nii suuri dokumente nii põhjalikult vormistanud või vastavate tööriistade kasutamist õppinud. Käesolev peatükk kirjeldab lähemalt lõputöö erinevate osade vormistamispõhimõtteid.
 
 \subsection{Tiitel- ja infoleht}
-Kõige esimese lehekülge – tiitellehe – vormistamine on siin mallis juba tehtud. Tiitellehel peab olema Teie lõpetatav õppekava (sh õppeasutus ja instituut), lõputöö pealkiri, töö liik ning maht vastavalt õppetasemele, Teie kui autori nimi, Teie töö juhendajate nimed ja teaduskraadid ning töö avaldamise asukoht ja aasta. Tiitellehele tulev info tuleb teil sisestada väljadesse failis \path{thesis.tex}. Kindlasti kontrollige kirjutatud informatsioon üle. Näiteks, kas teie juhendaja kraadi lühend on MSc (Master of Science) või MA (Master of Arts). Erinevate õppekavade lõpetajatel on kraadi nimetus erinev.
+Kõige esimese lehekülge – tiitellehe – vormistamine on siin mallis juba tehtud. Tiitellehel peab olema Teie lõpetatav õppekava (sh õppeasutus ja instituut), lõputöö pealkiri, töö liik ning maht vastavalt õppetasemele, Teie kui autori nimi, Teie töö juhendajate nimed (soovi korral võite lisada ka nende teaduskraadid) ning töö avaldamise asukoht ja aasta. Tiitellehele tulev info tuleb teil sisestada väljadesse failis \path{thesis.tex}. Kindlasti kontrollige kirjutatud informatsioon üle. Näiteks, kui otsustasite lisada juhendajate teaduskraadid, siis kas vastava kraadi lühend on MSc (Master of Science) või MA (Master of Arts). Erinevate õppekavade lõpetajatel on kraadi nimetus erinev.  
 
-Tiitellehele järgneb infoleht (fail \path{0-info.tex}), kus on Teie töö lühikokkuvõte, võtmesõnad ning CERCS koodid. Lühikokkuvõte peaks andma ülevaate kõigist Teie töös tehtust. Näiteks kui Teie töö sisupeatükkidest kolm on sellised, mis kirjeldavad põhjalikult erinevaid töö käigus tehtud asju ning vastavaid tulemusi, siis peaks lühikokkuvõttest olema see informatsioon loetav. Keskenduge lühikokkuvõttes sellele, mida Teie tehtust saab tööst lugeda.
+Tiitellehele järgneb infoleht (fail \path{0-info.tex}), kus on Teie töö lühikokkuvõte, võtmesõnad ning CERCS koodid. Lühikokkuvõte peaks andma ülevaate kõigist Teie töös tehtust. Näiteks kui Teie töö sisupeatükkidest kolm on sellised, mis kirjeldavad põhjalikult erinevaid töö käigus tehtud asju ning vastavaid tulemusi, siis peaks lühikokkuvõttest olema see informatsioon loetav. Keskenduge lühikokkuvõttes sellele, millest Teie tehtust saab lõputöös lugeda.
 
-Võtmesõnad on teie töös olulisi komponente nimetavad mõisted, nimetused või nimed. Võtmesõnade väljamõtlemine vajab, et Te mõtleksite oma tööst ülevaatlikult. Millised olulised mõisted tulevad Teile pähe, kui Te oma tööst tervikuna mõtlete? Inspiratsiooniks on hea vaadata teisi varem sarnasel teemal tehtud lõputöid ning nende võtmesõnu. Joonis~\ref{fig:võtmesõnad} esitab varasemalt Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis aastatel 2015-2021 kaitstud lõputööde populaarsemate võtmesõnade sõnapilve\footnote{\url{https://cglearn.eu/theses/top}}.
+Võtmesõnad on Teie töös olulisi aspekte nimetavad mõisted, nimetused või nimed. Võtmesõnade väljamõtlemine vajab, et Te mõtleksite oma tööst ülevaatlikult. Millised olulised mõisted tulevad Teile pähe, kui Te oma tööst tervikuna mõtlete? Inspiratsiooniks on hea vaadata teisi varem sarnasel teemal tehtud lõputöid ning nende võtmesõnu. Joonis~\ref{fig:võtmesõnad} esitab varasemalt Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis aastatel 2015–2021 kaitstud lõputööde populaarsemate võtmesõnade sõnapilve\footnote{\url{https://cglearn.eu/theses/top}}.
 
 \begin{figure}[ht]
     \centering
@@ -17,38 +17,38 @@ Võtmesõnad on teie töös olulisi komponente nimetavad mõisted, nimetused võ
 
 Lisaks võtmesõnadele tuleb Teil määrata oma tööle ka Common European Research Classification Scheme (CERCS) kood. Need koodid klassifitseerivad erinevaid teadusvaldkondi. Tihti võib lõputöö puhul olla keeruline klassifitseerida seda konkreetsete CERCS klassifikaatoritega. Sellegipoolest tuleks Teil leida klassifikaator, kuhu alla Teie töö kõige rohkem läheb. Vajadusel võite kasutada töös ka mitut CERCS koodi. Klassifikaatorid leiab Eesti Teadusinfosüsteemi veebilehelt: \url{https://www.etis.ee/Portal/Classifiers/Index/26}.
 
-Pärast infolehte on Teil võimalik lisada oma tööle ka visuaalne kokkuvõte. Selleks on üks joonis, mis kujutab asjalikult Teie töö protsessi ja tulemusi. Visuaalne kokkuvõte on väga kasulik lisa Teie tööle, sest see annab väga kiiresti edasi lugejale Teie töö olemuse. Samuti saate Te tehtud graafikat kasutada hiljem oma kaitsmisel ja töö populariseerimisel.
+Pärast infolehte on Teil võimalik lisada oma tööle ka visuaalne kokkuvõte. Selleks on üks joonis, mis kujutab asjalikult Teie töö protsessi ja tulemusi. Joonisele tuleb lisada Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis kaitsvate lõputööde nõuete ja hindamise dokumendis nõutud informatsioon. Lisades arvutiteaduse instituudi logo, tuleb arvestada logo kaitstud alaga – logol peab igalt poolt olema ühe majakese kõrguse jagu vaba ruumi. Visuaalne kokkuvõte on väga kasulik lisa Teie tööle, sest see annab väga kiiresti edasi lugejale Teie töö olemuse. Samuti saate Te tehtud graafikat kasutada hiljem oma kaitsmisel ja töö populariseerimisel.
 
 \subsection{Struktuur}
 Teie lõputöö lugejale on oluline, et töö dokument oleks loogiliselt ja arusaadavalt ülesehitatud. Lugeja juhtimist läbi Teie lõputöö aitavad head pealkirjad, sisukord ning sisu mõistlik peatükkideks jaotamine.
 
 \subsubsection{Pealkirjad}
-Nii Teie lõputöö enda kui selle peatükkide pealkirjad on head mõelda lühikesed ja tabavad. Pikad pealkirjad võivad kanda endas liiga palju mõtteid ning võite oma lugeja kaotada juba pealkirja lugemisel. Lõputöö enda pealkiri võiks mahtuda maksimaalselt kahele reale.
+Nii Teie lõputöö enda kui selle peatükkide pealkirjad on hea mõelda lühikesed ja tabavad. Pikad pealkirjad võivad kanda endas liiga palju mõtteid ning võite oma lugeja kaotada juba pealkirja lugemisel. Lõputöö enda pealkiri võiks mahtuda maksimaalselt kahele reale.
 
-Inglise keeles tuleks pealkirjad kirjutada läbiva suure algustähega. Selle osas on teatud sõnade puhul erinevaid stiile, kuid üldiselt peaksid kõik sõnad peale asesõnade algama suurtähega. Soovitame kasutada tööriista Capitalize My Title: \url{https://capitalizemytitle.com/}
+Inglise keeles tuleks pealkirjad kirjutada läbiva suure algustähega. Selles osas on teatud sõnade puhul erinevaid stiile, kuid üldiselt peaksid kõik sõnad peale asesõnade algama suurtähega. Hea on kasutada tööriista Capitalize My Title: \url{https://capitalizemytitle.com/}
 
 Eesti keeles aga kirjutatakse ainult pealkirja kõige esimene täht suurtähena ning ülejäänud sõnad niimoodi nagu tavaliselt.
 
-Pealkirjades tasub proovida vältida kirjavahemärkide kasutamist. Olenevalt töö olemusest võib näiteks mõttekriips olla sobilik. Näiteks, kui Te lõite tarkvaratoote, on töö pealkirjas hea mainida selle nimi ning mõttekriipsu kasutades paari sõnaga selle unikaalne väärtus. Seevastu näiteks komadega seotud lause pealkirja ei sobiks.
+Pealkirjades tasub proovida vältida kirjavahemärkide kasutamist. Olenevalt töö olemusest võib näiteks mõttekriips olla sobilik. Näiteks, kui Te lõite tarkvaratoote, on töö pealkirjas hea mainida selle nimi ning mõttekriipsu kasutades paari sõnaga selle unikaalne väärtus. Seevastu näiteks komade või küsimärkidega seotud lause pealkirja ei sobiks.
 
-Need põhimõtted kehtivad ka Teie töö peatükkide pealkirjade puhul. Sisupeatükkide pealkirjad algavad numbritega. On Teie valida, kas tahate nummerdamist alustada Sissejuhatuse peatükist ja lõpetada Kokkuvõtte peatükiga, või jätate need kaks pealkirja nummerdamata. Siin mallis on Sissejuhatus ja Kokkuvõte nummerdatud. Kokkuvõtte peatükile järgnevad nummerdamata pealkirjad Viited ja Lisad. Kusjuures erinevate lisade jaoks on mõistlik jälle kasutada nummerdamist. Lisade nummerdamisel saab kasutada näiteks Rooma numbreid (Lisa I, Lisa II) või suurtähti (Lisa A, Lisa B).
+Need põhimõtted kehtivad ka Teie töö peatükkide pealkirjade puhul. Sisupeatükkide pealkirjad algavad numbritega. On Teie valida, kas tahate nummerdamist alustada peatükist “Sissejuhatus”  ja lõpetada peatükiga “Kokkuvõte” või jätate need kaks pealkirja nummerdamata. Siin mallis on “Sissejuhatus” ja “Kokkuvõte” nummerdatud. Peatükile “Kokkuvõte” järgnevad nummerdamata pealkirjad “Viited” ja “Lisad”. Kusjuures erinevate lisade jaoks on mõistlik jälle kasutada nummerdamist. Lisade nummerdamisel saab kasutada näiteks Rooma numbreid (Lisa I, Lisa II) või suurtähti (Lisa A, Lisa B).
 
 Alampeatükkide nummerdus sisaldab ülempeatüki numbrit. Näiteks peatüki 2 alampeatükid on 2.1, 2.2 jne. Kusjuures punkt terve nummerduse lõpus on ainult esimese taseme pealkirjade korral. Alates kolmanda taseme alampealkirjast võib soovi korral nummerduse ära jätta. Siin mallis on pealkirjade stiilid (\verb|\section{...}|, \verb|\subsection{...}| jne) seadistatud niiviisi, et nummerdamine oleks sobilik.
 
 \subsubsection{Sisukord}
-Teie töö alguses, pärast infolehte ja visuaalset kokkuvõtet ning enne esimese peatüki algust, on sisukord. Sisukord on võikemakates tekstitöötlusprogrammides automaatselt genereeritav. Siin mallis on sisukord genereeritud käsuga \verb|\tableofcontents|. See käsk genereerib sisukorra töö sektsioonide/peatükkide (\verb|\section{...}|, \verb|\subsection{...}| jne) järgi.
+Teie töö alguses, pärast infolehte ja visuaalset kokkuvõtet ning enne esimese peatüki algust, on sisukord. Sisukord on võimekamades tekstitöötlusprogrammides automaatselt genereeritav. Siin mallis on sisukord genereeritud käsuga \verb|\tableofcontents|. See käsk genereerib sisukorra töö sektsioonide/peatükkide (\verb|\section{...}|, \verb|\subsection{...}| jne) järgi.
 
 \subsection{Tekst}
-Lõputöö tekst peab olema rööpjoondatud (teksti äär nii vasakult kui paremalt lehe servast sirge). See võib tekitada olukorra, kus ühes reas jääb sõnade vahele visuaalselt liiga palju ruumi. Sellisel juhul tuleks kasutada poolitamist, et sõnadevahelist ruumi korrastada. Paljud tekstiredaktorid pakuvad ka automaatset poolitamiset, kuid sellega võib juhtuda, et poolitusi tuleb liiga palju. Siin mallis on LaTeX-i automaatne poolitamine minimeeritud ning kasutatud paketti \verb|microtype|, et sõnade vahele jääv ruum ei läheks liiga suureks. Sõnade poolitamine raskendab teksti lugemist ja seda võiks teha minimaalselt. Võiks vältida olukordi, kus mitu rida järjest on poolitatud.
+Lõputöö tekst peab olema rööpjoondatud (teksti äär nii vasakult kui paremalt lehe servast sirge). See võib tekitada olukorra, kus ühes reas jääb sõnade vahele visuaalselt liiga palju ruumi. Sellisel juhul tuleks kasutada poolitamist, et sõnadevahelist ruumi korrastada. Paljud tekstiredaktorid pakuvad ka automaatse poolitamise võimalust, kuid sellega võib juhtuda, et poolitusi tuleb liiga palju. Siin mallis on LaTeX-i automaatne poolitamine minimeeritud ning kasutatud paketti \verb|microtype|, et sõnade vahele jääv ruum ei läheks liiga suureks. Sõnade poolitamine raskendab teksti lugemist ja seda võiks teha minimaalselt. Võiks vältida olukordi, kus mitu rida järjest on poolitatud.
 
-Teksti vormistamisel on Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis kaitstavate lõputööde nõuete ja hindamise dokumendis esitatud veel mitmeid teksti vormistuse reegleid. Näiteks peaks teksti reavahe olema vahemikus 1,0–1,5. Siin mallis oleme kasutanud 1,4 reavahe, mis visuaalselt vastab Microsoft Wordi 1,5 reavahele.
+Teksti vormistamisel on Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis kaitstavate lõputööde nõuete ja hindamise dokumendis esitatud veel mitmeid teksti vormistuse reegleid. Näiteks peaks teksti reavahe olema vahemikus 1,0–1,5. Siin mallis on kasutanud 1,4 reavahe, mis visuaalselt vastab Microsoft Wordi 1,5 reavahele.
 
 On võimalik kasutada kaldkirja (\verb|\emph{...}|), rasvast kirja (\verb|\textbf{...}|) jm teksti vormistamise vahendeid, et oma tekstis mõisteid ja mõtteid rõhutada. Siiski tasub näiteks rasvase kirja kasutamisega olla pigem tagasihoidlik, et Teie töö ei muutuks liiga kirjuks.
 
 Lõike kirjutades võite jälgida, ega Teie lõigu lõppu ei jää viimasele reale ühte üksikut sõna. Sellist sõna nimetatakse orvuks sõnaks ja visuaalselt ei ole see väga kena. Orbude sõnade või ka tekstiridade (üksik tekstirida lehe üleval ääres, mille järel hakkab uus peatükk või tuleb tühi leht) kontroll on midagi, mida on mõistlik teha puhtandi vormistamisel viimasena.
 
 \subsection{Elemendid}
-Teie lõputöö väljanägemisele ja arusaamise parandamisele aitavad väga palju kaasa erinevad illustratiivsed objektid nagu joonised, tabelid ja koodinäited.
+Teie lõputöö väljanägemisele ja arusaamise parandamisele aitavad väga palju kaasa erinevad elemendid nagu joonised, tabelid ja koodinäited.
 
 \subsubsection{Joonised}
 Joonisteks nimetame kõiksuguseid lõputöösse lisatud pilte, olgu nendeks graafikud, fotod või ekraanitõmmised. Need kõik tuleb nimetada joonisteks, lisada number ja pealdis. Siin Overleaf LaTeX-i mallis käib käib see nii, et tuleb pilt laadida üles \verb|joonised| kausta. Seejärel saab pilti kasutada järgneva koodiga:
@@ -68,7 +68,7 @@ Pealdise tekstist peaks olema selge, mida on joonisel kujutatud. Pealdis tekib j
 
 \begin{wrapfigure}{r}{0.33\textwidth}
     \centering
-    \includegraphics[width=0.33\textwidth]{joonised/Joonis2-JoonisedKaust.png}
+    \includegraphics[width=0.33\textwidth]{joonised/Joonis2-joonisedKaust.png}
     \caption{Malli kaustad.}
     \label{fig:folders}
 \end{wrapfigure}
@@ -79,10 +79,10 @@ Teksti on soovitav joonise ümber mähkida olukorras, kus joonise laius on umbes
 
 Jooniseid paigutades tuleb olla väga ettevaatlik, et Te ei skaleeriks joonist ebaühtlaselt. Joonise suurust skaleerides muutes peab joonis nii vertikaalselt kui horisontaalselt skaleeruma samamoodi. Tüüpiliselt LaTeX-is jooniste skaleerimisel seda olukorda ei juhtu, kuid teiste programmidega joonise töötlemisel tuleb seda asjaolu silmas pidada.
 
-Jooniseid tehes on soovitatav luua enda lõputöö jaoks ühtlane värvipalett ja stiil. See tähendab, et kui Te teete näiteks graafikuid, siis nendel oleks kasutatud läbivalt samu värve (muidugi samas tähenduses) ja stiili. Hea tööriist värvipaleti loomiseks on Coolors: \url{https://coolors.co/generate}. Vastavalt olukorrale tuleb muidugi arvestada, et Teie värvipaleti värvid toetaksid ka graafikute lugemist ning korrektset tõlgendamist. Näiteks ei tohiks valida liiga sarnaseid värve graafikul kahe sisuliselt erineva elemendi tähistamiseks. Andmete visualiseerimise põhimõtete kohta on näiteks rääkinud Tamara Munzner oma loengus Keynote on Visualization Principles~\cite{tamara_munzner_keynote_2012}. Hea ja ühtlane värvivalik ning stiil ei ole olulised mitte ainult andmete visualiseerimisel, vaid ka näiteks ekraanitõmmistele lisatud graafiliste elementide ja ka muidu jooniste puhul üldiselt.
+Jooniseid tehes on soovitatav luua enda lõputöö jaoks ühtlane värvipalett ja stiil. See tähendab, et kui Te teete näiteks graafikuid, siis nendel oleks kasutatud läbivalt samu värve (muidugi samas tähenduses) ja stiili. Hea tööriist värvipaleti loomiseks on Coolors: \url{https://coolors.co/generate}. Vastavalt olukorrale tuleb muidugi arvestada, et Teie värvipaleti värvid toetaksid ka graafikute lugemist ning korrektset tõlgendamist. Näiteks ei tohiks valida liiga sarnaseid värve graafikul kahe sisuliselt erineva elemendi tähistamiseks. Andmete visualiseerimise põhimõtete kohta on näiteks rääkinud Tamara Munzner oma loengus “Keynote on Visualization Principles”~\cite{tamara_munzner_keynote_2012}. Hea ja ühtlane värvivalik ning stiil ei ole olulised mitte ainult andmete visualiseerimisel, vaid ka näiteks ekraanitõmmistele lisatud graafiliste elementide ja ka muidu jooniste puhul üldiselt.
 
 \subsubsection{Tabelid}
-Peale jooniste saab lõputöösse lisada ka andmetabeleid. Tabelite lisamisel tuleks arvestada, et väga suuri tabeleid on raske lugeda ja võib-olla peaks nendel kujutatut esitama hoopis graafikuna. Mõnikord on aga oluline andmed esitada just tabeli kujul. Väiksemad tabelid sobivad väga hästi lõputöö sisusse. Suuremad tabelid saab esitada lõputöö lisades, kas sektsioonis Lisad või isegi eraldi failina lõpuööga kaasapandud failide komplektis.
+Peale jooniste saab lõputöösse lisada ka andmetabeleid. Tabelite lisamisel tuleks arvestada, et väga suuri tabeleid on raske lugeda ja võib-olla peaks nendel kujutatut esitama hoopis graafikuna. Mõnikord on aga oluline andmed esitada just tabeli kujul. Väiksemad tabelid sobivad väga hästi lõputöö sisusse. Suuremad tabelid saab esitada lõputöö lisades, kas sektsioonis “Lisad” või isegi eraldi failina lõpuööga kaasapandud failide komplektis.
 
 Tabeli puhul kehtivad samad soovitused nagu jooniste puhul. Ainus erinevus on, et tabeli pealdis käib tabeli kohale (jooniste puhul käib alla). Vaata näiteks tabel~\ref{tabel:elementideErinevused}.
 
@@ -125,12 +125,12 @@ Tabeli puhul kehtivad samad soovitused nagu jooniste puhul. Ainus erinevus on, e
 \end{table}
 \end{minted}
 
-See kood on sarnane eelnelnud jooniste koodiga, kuid sisaldab kahte keskkonda. Esiteks on keskond \verb|table|, mille sees on ka tabelile eelnev pealdis. Seejärel tuleb keskkond \verb|tabular|, kus on siis juba tabel ise. Tulbad on joondatud nii, et esimene tulp on paremjoondusega \verb|r| ning teised keskjoondusega \verb|c|. Esimese tulpa ja esimese rea oleme kirjutanud rasvase kirjaga ning üks lahter on värvitud helesiniseks.
+See kood on sarnane eelnelnud jooniste koodiga, kuid sisaldab kahte keskkonda. Esiteks on keskond \verb|table|, mille sees on ka tabelile eelnev pealdis. Seejärel tuleb keskkond \verb|tabular|, kus on siis juba tabel ise. Tulbad on joondatud nii, et esimene tulp on paremjoondusega \verb|r| ning teised keskjoondusega \verb|c|. Esimene tulp ja esimene rida on kirjutatud rasvase kirjaga ning üks lahter on värvitud helesiniseks.
 
 \subsubsection{Koodinäited}
-Programmi kood on soovitatav kirjutada püsisammulise (\emph{monospace}) kirjastiiliga. Tuleks valida üks selline kirjastiil ja kasutada sama läbivalt lõputöö vältel. Näited sellistest püsisammulistest kirjastiilidest on Consolas ja \texttt{Courier New}. Käesolevas mallis oleme kasutanud \verb|fontspace| paketti, milles on olemas kirjastiil \texttt{Courier New}\footnote{\url{https://www.overleaf.com/learn/latex/Questions/Which_OTF_or_TTF_fonts_are_supported_via_fontspec\%3F}}.
+Programmi kood on soovitatav kirjutada püsisammulise (\emph{monospace}) kirjastiiliga. Tuleks valida üks selline kirjastiil ja kasutada sama läbivalt lõputöö vältel. Näited sellistest püsisammulistest kirjastiilidest on Consolas ja \texttt{Courier New}. Käesolevas mallis on kasutatud \verb|fontspace| paketti, milles on olemas kirjastiil \texttt{Courier New}\footnote{\url{https://www.overleaf.com/learn/latex/Questions/Which_OTF_or_TTF_fonts_are_supported_via_fontspec\%3F}}.
 
-Koodinäite vormistamine ei ole nii reguleeritud nagu piltide ja tabelite puhul. Lühikesi koodinäiteid saab kirjutada teksti sisse. Näiteks me võime kirjutada, et muutuja deklareerimine ja väärtuse omistamine käib koodiga \verb|var a = 10;|. Pikema koodinäite puhul tuleks teha eraldi plokk, näiteks nii:
+Koodinäite vormistamine ei ole nii reguleeritud nagu piltide ja tabelite puhul. Lühikesi koodinäiteid saab kirjutada teksti sisse. Näiteks võib kirjutada, et muutuja deklareerimine ja väärtuse omistamine käib koodiga \verb|var a = 10;|. Pikema koodinäite puhul tuleks teha eraldi plokk, näiteks nii:
 
 \begin{minted}{javascript}
 function add(a, b) {
@@ -138,7 +138,7 @@ function add(a, b) {
 }
 \end{minted}
 
-Ülalolevas näites on kasutatud \verb|minted| keskkonda \verb|minted| paketist. See keskkond on stiliseeritud lisama koodinäitele ümber joont ja kasutama püsisammulist kirjastiili. Teatud programmeerimiskeeli oskab see pakett ka ise värvida\footnote{\url{https://www.overleaf.com/learn/latex/Code_listing\#Supported_languages}}. Koodiplokki ümbritsev tekst peab piisavalt selgelt vastavat koodi sisuliselt käsitlema.
+Ülalolevas näites on kasutatud \verb|minted| keskkonda \verb|minted| paketist. See keskkond on stiliseeritud lisama koodinäitele ümber joont ja kasutama püsisammulist kirjastiili. Teatud programmeerimiskeeli oskab see pakett ka ise värvida\footnote{\url{https://www.overleaf.com/learn/latex/Code_Highlighting_with_minted\#Reference_guide}}. Koodiplokki ümbritsev tekst peab piisavalt selgelt vastavat koodi sisuliselt käsitlema.
 
 \subsubsection{Matemaatilised valemid}
 Matemaatiliste valemite vormistamine LaTeX-is on suhteliselt lihtne. Lühikese valemi kirjutamiseks teksti sisse tuleb see ümbritseda \verb|$|-märkidega. Näiteks liitmist kirjeldab valem $a+b=c$. Suurema ja viidatava valemi jaoks tuleb valem lisada \verb|equation| keskkonna sisse.
@@ -164,20 +164,20 @@ Nagu näha, siis valemile saab lisada ka lühinime (\emph{label}), talle tekib a
 Teie töös olevad joonised, tabelid ja matemaatilised valemid peavad kõik olema tekstis ristviidatud. Selle reegli eesmärk on tagada, et Teie tööd illustreerivad elemendid päriselt ka töö sisu toetaks. Lisatud element peab olema Teie tekstiga seotud ning seega õiges kohas ristviidatud. Ristviidataval elemendil peab olema lühinimi (\emph{label}) ja selle nimega saab luua ristviite käsuga \verb|\ref{lühinimi}|. Viiteks tuleb elemendi järjekorranumber, mis muutub teksti sees lingiks (see link säilub ka PDF-faili eksportimisel). See tähendab, et kui ristviite peale vajutada, viiakse lugeja viidatud elemendi juurde.
 
 \subsubsection{Joonealused viited}
-Väliseid viiteid saab nimetada nõrkadeks ja tugevateks. See kirjeldus ei ütle midagi välise viite mõju või kasulikkuse kohta Teie tööle. Tihtipeale on teatud väliste viidete puhul ka vaja teha Teil subjektiivne otsus, kas see on pigem nn nõrk või tugev viide. Nõrgad viited on näiteks viited Wikipedia artiklitele, Stack Overflow postitustele, toodete kodulehtedele, sõnastikele ja privaatsele suhtlusele, kus viidatud allikas ei ole väga selgelt konkreetse autori poolt mõnes väljaandes publitseeritud. Üldiselt võib mõelda, et kõiksugused veebiviited on just pigem nõrgad viited. Samas veebiviide võib olla ka näiteks tunnustatud autori poolt kirjutatud blogipostitus, mis juhul võib tegu olla pigem tugeva viitega.
+Väliseid viiteid saab nimetada nõrkadeks ja tugevateks. See kirjeldus ei ütle midagi välise viite mõju või kasulikkuse kohta Teie tööle. Tihtipeale on teatud väliste allikate puhul ka vaja teha Teil subjektiivne otsus, kas see on pigem nn nõrk või tugev viide. Nõrgad viited on näiteks viited Wikipedia artiklitele, Stack Overflow postitustele, toodete kodulehtedele, sõnastikele ja privaatsele suhtlusele, kus viidatud allikas ei ole väga selgelt konkreetse autori poolt mõnes väljaandes publitseeritud. Üldiselt võib mõelda, et kõiksugused veebiviited on just pigem nõrgad viited. Samas veebiviide võib olla ka näiteks tunnustatud autori poolt kirjutatud blogipostitus, mis juhul võib tegu olla pigem tugeva viitega.
 
-Nõrgad viited tuleks vormistada joonealuste viidetena. Selleks tuleb kasutada käsku \verb|\footnote{...}| ja selle sisse kopeerida veebiviite link. Selleks, et link muutuks ka päriselt õigesti vormistatud lingiks, oleme teinud siia malli käsu \verb|\url{...}|. Ehk siis lingi lisamine joonealuseks viiteks oleks \verb|\footnote{\url{...}}|. Sellise viite puhul ei ole väga oluline hakata viitesse otsima autorit (nt mõne toote veebilehe, tarkvara dokumentatsiooni või Wikipedia artikli puhul ei pruugigi olla lihtsasti tuvastatavat autorit). Tüüpiliselt piisab lisada joone alla lihtsalt link vastavale veebilehele, kust Te viidatud info saite.
+Nõrgad viited tuleks vormistada joonealuste viidetena. Selleks tuleb kasutada käsku \verb|\footnote{...}| ja selle sisse kopeerida veebiviite link. Selleks, et link muutuks ka päriselt õigesti vormistatud lingiks, selleks on siin mallis käsk \verb|\url{...}|. Ehk siis lingi lisamine joonealuseks viiteks oleks \verb|\footnote{\url{...}}|. Sellise viite puhul ei ole väga oluline hakata viitesse otsima autorit (nt mõne toote veebilehe, tarkvara dokumentatsiooni või Wikipedia artikli puhul ei pruugigi olla lihtsasti tuvastatavat autorit). Tüüpiliselt piisab lisada joone alla lihtsalt link vastavale veebilehele, kust Te viidatud info saite.
 
 Sellised joonealused viited on väga head, kuid Teie töö peaks põhinema lisaks nendele ka mõistlikul hulgas tugevatel viidetel ehk põhiviidetel.
 
 \subsubsection{Põhiviited}
-Siin mallis nimetame põhiviideteks neid viiteid, mis lähevad Teie töö lõpus olevasse Viidete sektsiooni. Seda sektsiooni nimetatakse vahel ka „Viidatud kirjandus“ või „Kasutatud allikad“. Sinna lähevad tugevad viited, mis on tüüpiliselt konkreetse autori poolt tunnustatud väljaandena avaldatud. Näiteks teadusartiklid, raamatud, konverentsiettekanded, lõputööd, aga ka võivad olla blogipostitused või uudisartiklid. Vastavalt Teie õppeastmele, millel lõputööd esitate, võiks Teil põhiviiteid olla piisavalt. Täpset arvu on keeruline öelda, sest see sõltub palju Teie töö olemusest, viidatud allikate tugevusest ning kui põhjalikult olete viiteid kasutanud. Samas võib öelda, et näiteks ainult kaks põhiviidet on iga kõrghariduse õppeastme puhul kindlasti liiga vähe.
+Siin mallis on nimetatud põhiviideteks neid viiteid, mis lähevad Teie töö lõpus olevasse Viidete sektsiooni. Seda sektsiooni nimetatakse vahel ka „Viidatud kirjandus“ või „Kasutatud allikad“. Sinna lähevad tugevad viited, mis on tüüpiliselt konkreetse autori poolt tunnustatud väljaandena avaldatud. Näiteks teadusartiklid, raamatud, konverentsiettekanded, lõputööd, aga ka võivad olla blogipostitused või uudisartiklid. Vastavalt Teie õppeastmele, millel lõputööd esitate, võiks Teil põhiviiteid olla piisavalt. Täpset arvu on keeruline öelda, sest see sõltub palju Teie töö olemusest, viidatud allikate tugevusest ning kui põhjalikult olete viiteid kasutanud. Samas võib öelda, et näiteks ainult kaks põhiviidet on iga kõrghariduse õppeastme puhul kindlasti liiga vähe.
 
 Põhiviidete vormistamisel on levinud erinevates valdkondades levinud erinevad stiilid. Oma lõputöös on Teil võimalik valida omale meeldiv viitamisstiil. Arvutiteaduses on väga levinud ACM ja IEEE numbrilise viitamise stiilid. Need on sellised, kus allikad nummerdatakse nurksulgudes olevate numbritega (nt „[1]“, „[2]“ jne) ja nendega ka teksti sees viidatakse. Matemaatikas on levinud ka trigraafiline AMS viitamisstiil, kus nurksulgude sees on autorite esitähed või initsiaalid ning osa aastanumbrist (nt „[Mun12]“). Sotisaalteadustes on pigem levinud näiteks APA stiil, kus viidatakse autori nime ja aastaarvuga (nt „(Munzner, 2012)“).
 
 Viidete vormistamiseks on siin mallis kasutatud \verb|biblatex| paketti. See pakett võimaldab Teil lihtsasti lisada oma viited, neile viidata ja muuta viitamisstiili. Käesoleva malli põhifailis \verb|thesis.tex| on \verb|biblatex| sisselaadimise käsk. Seal sees on vaikimisi seadistatud IEEE numbriline viitamisstiil. Võite vaadata, mis stiile \verb|biblatex| pakett veel toetab ja valida omale meelepärase: \url{https://www.overleaf.com/learn/latex/Biblatex_citation_styles\#Citation_styles}.
 
-Lisaks viitamisele on Teil vajalik saada ka viidatavate allikate bibliograafia kirjed LaTeX-i. Selleks soovitame kasutada viidete haldamise tööriista Zotero\footnote{\url{https://www.zotero.org/}}. Zotero võimaldab Teil koguda viited ja nendega seotud andmed (sh failid ja Teie märkmed) väga lihtsasti Teie isiklikku andmebaasi Zotero töölauarakenduses. Juba näiteks mustandi kirjutamisel Google Docsis on Teil võimalik Zoterot kasutada, et viited õigetesse kohtadesse lisada ja vormistada.
+Lisaks viitamisele on Teil vajalik saada ka viidatavate allikate bibliograafia kirjed LaTeX-i. Selleks on soovitatav kasutada viidete haldamise tööriista Zotero\footnote{\url{https://www.zotero.org/}}. Zotero võimaldab Teil koguda viited ja nendega seotud andmed (sh failid ja Teie märkmed) väga lihtsasti Teie isiklikku andmebaasi Zotero töölauarakenduses. Juba näiteks mustandi kirjutamisel Google Docsis on Teil võimalik Zoterot kasutada, et viited õigetesse kohtadesse lisada ja vormistada.
 
 Overleaf LaTaX-i vormistama tulles saate Zoterost eksportida vajalikud bibliograafiakirjed. Selleks selekteerige Zoteros oma lõputööga seotud viited ning valige kontekstimenüüst \emph{Export Items...} (vt joonis~\ref{fig:zoteroKontekst}). Avanevast menüüst valige ekspordi formaadiks \verb|BibLaTeX|.
 
@@ -190,7 +190,7 @@ Overleaf LaTaX-i vormistama tulles saate Zoterost eksportida vajalikud bibliogra
 
 Seejärel Zotero ekspordib teie valitud allikate kirjed \verb|.bib| faili, mille sisu saate tõsta Overleaf keskkonda faili \verb|viited.bib| ning seejärel nende allikate viitamine juba töötabki. Igale allikale loob Zotero lühinime, millega saate viidata. Näiteks siin mallis Tamara Munzneri loengule viitamiseks on kasutatud käsku \verb|\cite{tamara_munzner_keynote_2012}|.
 
-Viidatud teadusartiklitel on tüüpiliselt Document Object Identifier (DOI) numbrid. Nende põhjal tekivad DOI lingid  (kujul doi.org/[number]). Teadusartiklitele viidates on soovitatav lisada viitesse ka vastavad DOI lingid ilma vaatamise kuupäevata. Allikate linkide lisamisel tuleb kindlasti tähele panna, et on õiged ja töötavad lingid. Võib juhtuda olukord, kus kasutate teadusartiklitele ligipääsuks ülikooli vaheserverit (\emph{proxy}) ja sellisel juhul võivad Teie lingid veebilehitseja aadressiribal olla selle vaheserveri lingid. Kontrollige kindlasti, et allikate lingid oleksid puhtad, töötavad ning võimalusel eelistage DOI linke.
+Viidatud teadusartiklitel on tüüpiliselt Document Object Identifier (DOI) numbrid. Nende põhjal tekivad DOI lingid\footnote{\url{https://dx.doi.org/}} (kujul doi.org/[number]). Teadusartiklitele viidates on soovitatav lisada viitesse ka vastavad DOI lingid ilma vaatamise kuupäevata. Allikate linkide lisamisel tuleb kindlasti tähele panna, et oleks õiged ja töötavad lingid. Võib juhtuda olukord, kus kasutate teadusartiklitele ligipääsuks ülikooli vaheserverit (\emph{proxy}) ja sellisel juhul võivad Teie lingid veebilehitseja aadressiribal olla selle vaheserveri lingid. Kontrollige kindlasti, et allikate lingid oleksid puhtad, töötavad ning võimalusel eelistage DOI‑linke.
 
 \subsection{Lisad}
 Pärast viidete sektsiooni tuleb Teie lõputöös sektsioon “Lisad”. Selles sektsioonis saab esitada näiteks suuremad tabelid või ekraanitõmmised, mis töö sisu osasse ei mahu. Tihtipeale on seal mõistlik ka esitada Teie tööga seotud sõnastik, kus olete defineerinud oma töös kasutatud spetsiifilised erialaterminid. Olukorras, kus olete lõputöö käigus loonud tarkvara, saab sektsiooni “Lisad” lisada ka tarkvara käivitus- ja kasutusjuhendi. Iga nimetatud lisa kohta saab sektsiooni “Lisad” teha eraldi alajaotuse ja omale meeldival viisil need nummerdada. Näiteks: „Lisa I: Sõnastik“, „Lisa B – Programmi kasutusjuhend“ vms. Juhiseid hea kasutusjuhendi kirjutamiseks on mitmeid, kuid üks soovitus on näiteks Graves ja Gravesi õpik „A Strategic Guide to Technical Communication“ tehnilist laadi teksti kirjutamiseks~\cite{graves_strategic_2012}.
@@ -198,7 +198,7 @@ Pärast viidete sektsiooni tuleb Teie lõputöös sektsioon “Lisad”. Selles
 Väga oluline lisa on kaasapandud failide kirjeldus. Lõputöö enda dokumendiga koos on Teil võimalik esitada arhiivifail. Seal arhiivifailis on tüüpiliselt pikemad tekstid (nt kui programmi kasutusjuhend on pikk, on vaja olnud lisada pikemad kasutatud varade litsentsid, uuringus kasutatud küsimustik vms), suuremad andmefailid (nt uuringu käigus mõõdetud analüüsimata tulemused, nende tulemuste analüüsifailid, heli- ja videosalvestised tarkvarast või selle testimisest vms), loodud tarkvara, selle lähtekood, disaini kontseptsioonid ja muud Teie lõputöö käigus tekkinud failid. Lisade sektsioonis kasutage ühte lisadest, et kirjeldada kaasapandud arhiivi sisu.
 
 \subsection{Litsents} \label{subchapter:litsents}
-Pärast sektsiooni “Lisad” tuleb Teie lõputöö dokumendi kõige lõppu lisada litsents, mis lubab Tartu Ülikoolil säilitada ja avaldada Teie lõputööd. Selle teksti uuendatakse tihti ja võib sõltuda sellest, kas Teie lõputöö tekst on salastatud või mitte. Uusimad litsentsi tekstid leiate: \url{https://adr.ut.ee/?page=pub_list_dynobj&desktop=57835&tid=70993&data_only=true&search=Otsi&field_100193_search_type=ANY&field_100193_text_search_value=ppimine}
+Pärast sektsiooni “Lisad” tuleb Teie lõputöö dokumendi kõige lõppu lisada litsents, mis lubab Tartu Ülikoolil säilitada ja avaldada Teie lõputööd. Selle teksti uuendatakse tihti ja võib sõltuda sellest, kas Teie lõputöö tekst on salastatud või mitte. Uusima litsentsi tekstid leiate aadressilt: \url{https://adr.ut.ee/?page=pub_list_dynobj&desktop=57835&tid=70993&data_only=true&search=Otsi&field_100193_search_type=ANY&field_100193_text_search_value=ppimine}
 
 Ülaoleval lingil on lihtlitsents dokumendis numbriga 30. Enamikel juhtudest peaks see litsents Teile sobima. Olukorras, kus Teie töö sisaldab informatsiooni, mida ei tohi mingi ajaperioodi jooksul või isegi tähtajatult avaldada, peate esitama vastava litsentsi kasutamiseks avalduse õppeprodekaanile. Avaldus on dokumendis number 32 ja kui õppeprodekaan on Teie avalduse rahuldanud, saate kasutada vastavate piirangutega litsentsi dokumendist numbriga 31.
 
@@ -212,4 +212,4 @@ Teie lõputöö faili küljes on ka meta-andmed ehk andmed lõputöö faili koht
     \label{fig:metaAndmed}
 \end{figure}
 
-Soovitame üle vaadata üle kõiksugused failiga seotud meta-andmed, et nendes ei oleks midagi ebakorrapäratut. Varasemalt on juhtunud, et meta-andmetes olev faili autor ei ole olnud lõputöö tegelik autor. Selline vastuolu tekitab kahtlust, kes on lõputöö dokumendi tegelikult kirjutanud.
+Soovitav on üle vaadata ka ülejäänud failiga seotud meta-andmed, et nendes oleks kõik korras. Varasemalt on näiteks juhtunud, et meta-andmetes olev faili autor ja muutja ei ole olnud lõputöö autor. Selline vastuolu tekitab kahtlust, kes on lõputöö dokumendi tegelikult kirjutanud.

estonian/sektsioonid/3-tekstiloome.tex

 \section{Tekstiloome} \label{tekstiloome}
-Selleks hetkeks, mil Te käesolevat malli kasutama hakkate, on Teil tõenäoliselt oma lõputöö sisuline osa valmis mõnes mugavamas ja koostöösõbralikumas keskkonnas nt Google Docs. Vormistamise juurde tasub minna siis, kui lõputöö sisuline osa enam väga ei muutu. Vastasel juhul võivad muudatused nõuda vormistamise töö uuesti tegemist. Siiski on mõned vormistusega seotud soovitused aktuaalsed ka varem kui alles mustandi puhtandiks vormistamisel.
+Selleks hetkeks, mil Te käesolevat malli kasutama hakkate, on Teil tõenäoliselt oma lõputöö sisuline osa valmis mõnes mugavamas ja koostöösõbralikumas keskkonnas, nt Google Docs. Vormistamise juurde tasub minna siis, kui lõputöö sisuline osa enam väga ei muutu. Vastasel juhul võivad muudatused nõuda vormistamise töö uuesti tegemist. Siiski on mõned vormistusega seotud soovitused aktuaalsed ka varem, kui alles mustandi puhtandiks vormistamisel.
 
 \subsection{Peatükid}
 Teie lõputöö peatükid võiksid olla üksteisega mahult tasakaalus. Kuna käesolev mall keskendub vormistamisele, siis siinkohal malli sisu selles eksib (eelnev peatükk~\ref{vormistamine} on tunduvalt mahukam kui käesolev peatükk~\ref{tekstiloome}). Teie töös võiksid kõik peatükkide “Sissejuhatus” ja “Kokkuvõtte” vahel olevad peatükid olla mahult enam-vähem võrdse kaaluga. Selline põhimõte aitab Teil ka mitte tegeleda liiga palju ainult oma lõputöö ühe osaga, vaid võrdsemalt kõigi oluliste osadega. See, mis nendes sisupeatükkides täpsemalt on ehk milliste osade vahel peaksite oma tööaega jaotama, sõltub Teie lõputöö tüübist. Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis kaitstavate lõputööde nõuete ja hindamise dokument defineerib teatud arvu erineva sisu ja fookusega lõputööde tüüpe. Uurimis- või õpperühm, kus Teie oma lõputööd teete, võib defineerida neid veel omakorda. Hoidke pilk peal, et Teie lõputöö dokumendi sisu hõlmaks tasakaalukalt Teie lõputöö tüübis ettenähtavat.
@@ -15,10 +15,10 @@ Hetkel, mil Teie lõputöö hakkab vormi võtma, oleks hea vaadata lõputöö do
 \begin{figure}[t]
     \centering
     \includegraphics[width=\textwidth]{joonised/Joonis6-AcrobatReaderKuva.png}
-    \caption{Ülevaade lõputöö mallist Acrobat Readeris.}
+    \caption{Lõputöö mall tervikuna vaadatult Acrobat Readeris.}
     \label{fig:acrobatReaderÜlevaade}
 \end{figure}
-Lõputöö üldisest vaatest näeb ka, kas kõikides vajalikes kohtades on tekst olemas. Näiteks peaks iga peatükk algama peatükki sissejuhatava tekstiga. See tekst peab olema enne kui tuleb alampeatüki pealkiri. Peatükki sissejuhatav tekst kirjeldab, miks käesolev peatükk on Teie töös oluline ning mida võib lugeja oodata alampeatükkidest. Lisaks sellele võiks (alam)peatükkide sisu olla seotud omavahel siduvate lausetega ning suurema peatüki lõpus kirjas ka vastavat peatükki kokkuvõttev lõik. Peatükk ei tohiks alata ega lõppeda sisu elemendiga (joonis, tabel, koodinäide, valem) ega loeteluga. Oluline on, et Teie töö oleks sujuv lugeda.
+Lõputöö üldisest vaatest näeb ka, kas kõikides vajalikes kohtades on tekst olemas. Näiteks peaks iga peatükk algama peatükki sissejuhatava tekstiga. See tekst peab olema enne kui tuleb alampeatüki pealkiri. Peatükki sissejuhatav tekst kirjeldab, miks käesolev peatükk on Teie töös oluline ning mida võib lugeja oodata alampeatükkidest. Lisaks sellele võiks (alam)peatükkide sisu olla seotud omavahel siduvate lausetega ning suurema peatüki lõpus kirjas ka vastavat peatükki kokkuvõttev lõik. Peatükk ei tohiks alata ega lõppeda ühegi elemendiga (joonis, tabel, koodinäide, valem) ega loeteluga. Oluline on, et Teie töö oleks sujuv lugeda.
 
 \subsection{Õigekirjakontroll}
 Puhtandi vormistamisel aitab Teid väga palju Overleafi õigekirjakontroll, mis tasub kindlasti üldmenüüst sisse lülitada ja õige keel valida. Olles mustandiga kaua aega tööd teinud, olete võib-olla juba ära harjunud ühte ja sama teksti nägema ning seetõttu võib olla raske ise kirjavigu märgata. Overleafis on olemas nii eesti kui inglise keele jaoks õigekirjakontrolli tööriist. Kirjavigadega töö korral on Teil oht saada madalam hinnang.
@@ -26,8 +26,8 @@ Puhtandi vormistamisel aitab Teid väga palju Overleafi õigekirjakontroll, mis
 Muidugi võite kasutada ka teisi õigekirja parandavaid tööriistu nt Grammarly, kui Teil on neile ligipääs ja need Teie tööd efektiivsemaks teevad.
 
 \subsection{Generatiivse tehisaru kasutamine}
-Generatiivse tehisaru tööriistad ja nende kasutamine võimaldab ka Teie tööd efektiivsemaks muuta. Siinkohal keskendume tehisaru kasutamist tekstitoimetamise seisukohast. Olukorras, kus olete tehisaru kasutanud oma töö sisulistel eesmärkidel (nt uuringu küsimuste koostamisel), tuleks Teil kindlasti see kasutusmetoodika ära kirjeldada oma töö sisu osas. Seevastu teksti toimetamine ei ole Teie töö sisuline osa ja selle tarvis tehisaru tööriista kasutamist tuleks Teil lihtsalt mainida näiteks töö Sissejuhatuse peatüki lõpus.
+Generatiivse tehisaru tööriistad ja nende kasutamine võimaldab ka Teie tööd efektiivsemaks muuta. Siinkohal on keskendutud tehisaru kasutamisele tekstitoimetamise seisukohast. Olukorras, kus olete tehisaru kasutanud oma töö sisulistel eesmärkidel (nt uuringu küsimuste koostamisel), tuleks Teil kindlasti see kasutusmetoodika ära kirjeldada oma töö sisu osas. Seevastu teksti toimetamine ei ole Teie töö sisuline osa ja selle tarvis tehisaru tööriista kasutamist tuleks Teil lihtsalt mainida näiteks töö peatüki “Sissejuhatus” lõpus.
 
-Hea viis tehisarul põhinevat juturobotit kasutada on näiteks anda talle ette oma lõputööst lõik ja viip muuta antud akadeemilise teksti lõik paremini loetavamaks. Selle juures tuleb tulemus ise üle lugeda ja vajadusel veel korrigeerida. Tehisarul põhinev juturobot võib olla väärastanud Teie lõigus olnud mõtted ning need tuleb Teil taastada. Samuti ei pruugi Te isiklikult olla nõus konkreetse tulemuse stiiliga ning tahate seda ise veel omakorda korrigeerida. Tehisarul põhinevad tööriistad võivad aidata Teil teksti loetavust väga efektiivselt parandada, kuid Teil on vaja olla hoolas, et tehisaru poolt pakutud teksti poolt kantud mõtted on endiselt Teie ja pakutav akadeemilise stiili valik Teile meelepärane.
+Hea viis tehisarul põhinevat juturobotit kasutada on näiteks anda talle ette oma lõputööst lõik ja viip, mis käsib muuta antud akadeemilise teksti lõigu paremini loetavamaks. Selle juures tuleb tulemus ise üle lugeda ja vajadusel veel korrigeerida. Tehisarul põhinev juturobot võib olla väärastanud Teie lõigus olnud mõtted ning need tuleb Teil taastada. Samuti ei pruugi Te isiklikult olla nõus konkreetse tulemuse stiiliga ning tahate seda ise veel omakorda korrigeerida. Tehisarul põhinevad tööriistad võivad aidata Teil teksti loetavust väga efektiivselt parandada, kuid Teil on vaja olla hoolas, et tehisaru poolt pakutud teksti poolt kantud mõtted on endiselt Teie ja pakutav akadeemilise stiili valik Teile meelepärane.
 
-Kindlasti ei tasu ainult tehisaru poolt mõeldud lõike või sisu vahetult oma lõputöös kasutada. Lõputöö autor olete ikkagi Teie ning see tähendab, et Teie vastutate lõputöös kirjutatu eest. Tüüpiliselt on tehisaru kirjutatud tekst liiga üldistav, ülemäära illustratiivne ning sisaldab faktivigu, mida asjatundlik inimesest teksti autor ei teeks. Te ei taha olukorda, kus peate hakkama tekstis leiduvate probleemide pärast hakkama süüd näitama kasutatud tehisaru tööriista poole.
+Kindlasti ei tasu ainult tehisaru poolt mõeldud lõike või sisu vahetult oma lõputöös kasutada. Lõputöö autor olete ikkagi Teie ning see tähendab, et Teie vastutate lõputöös kirjutatu eest. Tüüpiliselt on tehisaru kirjutatud tekst liiga üldistav, ülemäära illustratiivne ning sisaldab faktivigu, mida asjatundlik inimesest teksti autor ei teeks. Te ei taha olukorda, kus peate hakkama tekstis leiduvate probleemide pärast hakkama süüdistama kasutatud tehisaru tööriista.

estonian/sektsioonid/4-kokkuvõte.tex

 \section{Kokkuvõte} \label{kokkuvõte}
 Käesolev mall on andnud ülevaate ja soovitused erinevate lõputööga seotud vormistamise ja tekstiloome tehnikate kohta. Kindlasti tasub konkreetsete reeglite jaoks vaadata Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis kaitstavate lõputööde nõuete ja hindamise dokumenti. Kuigi käesolev mall keskendus Overleaf LaTeX tehnoloogiale, siis järgides vormistusnõuded ning soovitusi, on võimalik Teil oma lõputööd vormistada ka teistes võimekates tekstiredaktorites (nt Microsoft Word, OpenOffice Writer, Pages jm). Mustandi pealt puhtandi vormistamise tööriista valiku tegemisel olge veendunud, et vastavas tööriistas on Teile vajalikud tööriistad olemas. Näiteks Google Docs selleks tööks ei sobi, sest seal on mitmed siin mallis kirjeldatud ja vormistamiseks vajalikud vahendid puudu.
 
-Oma lõputöö vormistamisel tuleb Teil jälgida nii tööd tervikuna (struktuur, tasakaal, visuaalne stiil) kui ka mitmesuguseid individuaalseid komponente (infoleht, illustratiivsed elemendid, viited, lisad, meta-andmed). Erinevad osad tööst vajavad vormistamiseks erinevat lähenemist. Näiteks on põhiviidete efektiivseks haldamiseks hea kasutada välist tööriista nagu Zotero. Vormistamise alla kuulub ka mitte ainult töö elementide paigutamine ja ristviitamine siia dokumenti, vaid ka elementide enda vormistamine. Näiteks Teie lõputöös kasutatud graafikud peavad olema samuti hästi kujundatud ning vormistatud nagu lõputöö ise. On oluline varuda aega, et õppida tööriistu ja tehnikaid ning vormistada oma lõputöö erinevatest külgedest.
+Oma lõputöö vormistamisel tuleb Teil jälgida nii tööd tervikuna (struktuur, tasakaal, visuaalne stiil) kui ka mitmesuguseid individuaalseid komponente (infoleht, illustratiivsed elemendid, viited, lisad, meta-andmed). Erinevad töö osad vajavad vormistamiseks erinevat lähenemist. Näiteks võib olla on põhiviidete efektiivseks haldamiseks ja vormistamiseks hea kasutada välist tööriista nagu Zotero. Vormistamise alla kuulub ka mitte ainult elemendi paigutamine ja ristviitamine lõputöö dokumenti, vaid ka elemendi enda vormistamine. Näiteks Teie lõputöös kasutatud graafikud peavad olema samuti hästi kujundatud ning vormistatud nagu lõputöö ise. On oluline varuda aega, et õppida tööriistu ja tehnikaid ning vormistada oma lõputöö erinevatest külgedest.
 
-Loodame, et käesolev mall on Teile abiks. Selle malli kasutamiseks soovitame teha mallist koopia ja kustutada või asendada ära kõik sisuline tekst. Malli seadistused, loodud käsud ning juhendid võiksid olla teile abiks LaTeX-is oma töö vormistamisel. Kindlasti vaadake üle ka oma faili meta-andmed, et need oleksid õiges vastavuses Teie lõputöö sisuga. Ka vormistamisega seotud probleemide korral saab Teie lõputöö juhendaja Teile abiks olla, seega olge julged talt abi küsima. Edu selle viimase 25\% hinnatava osaga enne lõputöö esitamist!
+Loodetavasti on käesolev mall on Teile abiks. Selle malli kasutamiseks tuleks teha mallist koopia ja kustutada või asendada ära kõik sisuline tekst. Malli seadistused, loodud käsud ning juhendid võiksid olla teile abiks LaTeX-is oma töö vormistamisel. Kindlasti vaadake üle ka oma faili meta-andmed, et need oleksid õiges vastavuses Teie lõputöö sisuga. Ka vormistamisega seotud probleemide korral saab Teie lõputöö juhendaja Teile abiks olla, seega olge julged talt abi küsima. Edu selle viimase 25\% hinnatava osaga enne lõputöö esitamist!