From 8050f87b3ce98d769e89551f05d06fb84e2e01a9 Mon Sep 17 00:00:00 2001
From: jee7 <raimondtunnel@hotmail.com>
Date: Sun, 19 Jan 2025 18:30:40 +0200
Subject: [PATCH] Resynced changes from Overleaf. Gotta use \url instead of
 \link as other packages make links with \url and wouldn't know about \link.

---
 estonian/sektsioonid/0-info.tex               |  4 +-
 .../0-visuaalneKokkuv\303\265te.tex"          |  6 +++
 estonian/sektsioonid/1-sissejuhatus.tex       | 13 ++---
 estonian/sektsioonid/11-litsents.tex          |  2 +-
 estonian/sektsioonid/2-vormistamine.tex       | 54 +++++++++----------
 estonian/sektsioonid/3-tekstiloome.tex        | 12 ++---
 "estonian/sektsioonid/4-kokkuv\303\265te.tex" |  4 +-
 7 files changed, 51 insertions(+), 44 deletions(-)

diff --git a/estonian/sektsioonid/0-info.tex b/estonian/sektsioonid/0-info.tex
index 66f2659..a4a3bd2 100644
--- a/estonian/sektsioonid/0-info.tex
+++ b/estonian/sektsioonid/0-info.tex
@@ -4,7 +4,7 @@
 % Eesti keeles info.
 \begin{info}
 \begin{abstract}
-Siia kirjutage oma lأµputأ¶أ¶ lأ¼hikokkuvأµte. See vأµib lأ¼hidalt teemasse sisse juhatada, kuid peaks enamikus katma أ¤ra Teie lأµputأ¶أ¶ sisu. Seda lugedes peaks olema أ¼heselt selge, millest Teie lأµputأ¶أ¶s lugeda vأµib. Hea on nأ¤iteks kirjutada eesmأ¤rgi, meetodi, tulemuste ja jأ¤relduste kohta. Bakalaureusetأ¶أ¶ korral vأµiksid nii eesti kui inglise keeles olevad lأ¼hikokkuvأµtted mahtuda أ¼hele lehekأ¼ljele. Magistritأ¶أ¶ vأµi vajaduse korral vأµib eesti ja inglise keeles olevad osad kirjutada eraldi lehekأ¼lgedele. Mأµelge oma tأ¶أ¶d kirjeldavad vأµtmesأµnad ning leidke CERCS kood(id).
+Siia kirjutage oma lأµputأ¶أ¶ lأ¼hikokkuvأµte. See vأµib lأ¼hidalt teemasse sisse juhatada, kuid peaks enamikus katma أ¤ra Teie lأµputأ¶أ¶ sisu. Seda lugedes peaks olema أ¼heselt selge, millest Teie lأµputأ¶أ¶s lugeda vأµib. Kirjutage eesmأ¤rgi, meetodi, tulemuste ja jأ¤relduste kohta. Bakalaureusetأ¶أ¶ korral vأµiksid nii eesti kui inglise keeles olevad lأ¼hikokkuvأµtted mahtuda أ¼hele lehekأ¼ljele. Magistritأ¶أ¶ vأµi vajaduse korral vأµib eesti ja inglise keeles olevad osad kirjutada eraldi lehekأ¼lgedele. Mأµelge oma tأ¶أ¶d kirjeldavad vأµtmesأµnad ning leidke CERCS kood(id).
 \end{abstract}
 
 \keywords{}
@@ -19,7 +19,7 @@ Siia kirjutage oma lأµputأ¶أ¶ lأ¼hikokkuvأµte. See vأµib lأ¼hidalt teemasse siss
 % Inglise keeles info.
 \begin{otherinfo}{english}{Thesis Title in English}
 \begin{abstract}
-Write here the abstract of your work. The abstract could provide a brief introduction to the topic but should, in the majority, cover Your thesis work. When reading the abstract, it should become clear what can be read about in the rest of Your thesis. It is good to write about the purpose of the thesis, method(s), results, and findings of Your work. For a bachelor’s thesis, both the Estonian and English abstracts should fit into a single page. For a master’s thesis or when necessary, the Estonian and English sections of this page could be on separate pages. Come up with good keywords for Your work and find your CERCS code(s).
+Write here the abstract of your work. The abstract could provide a brief introduction to the topic but should, in the majority, cover Your thesis work. When reading the abstract, it should become clear what can be read about in the rest of Your thesis. Write about the purpose of the thesis, method(s), results, and findings of Your work. For a bachelor’s thesis, both the Estonian and English abstracts should fit into a single page. For a master’s thesis or when necessary, the Estonian and English sections of this page could be on separate pages. Come up with good keywords for Your work and find your CERCS code(s).
 \end{abstract}
 
 \keywords{Layout, formatting, template}
diff --git "a/estonian/sektsioonid/0-visuaalneKokkuv\303\265te.tex" "b/estonian/sektsioonid/0-visuaalneKokkuv\303\265te.tex"
index 2d1751d..75c90a8 100644
--- "a/estonian/sektsioonid/0-visuaalneKokkuv\303\265te.tex"
+++ "b/estonian/sektsioonid/0-visuaalneKokkuv\303\265te.tex"
@@ -2,4 +2,10 @@
 \pdfbookmark[1]{Visuaalne kokkuvأµte}{visualsummary} % Lisame PDF-faili jأ¤rjehoidjatesse.
 \section*{Visuaalne kokkuvأµte}
 
+\begin{figure}[ht]
+    \centering
+    \includegraphics[width=0.85\textwidth]{joonised/Joonis0-VisuaalneKokkuvأµte.png}
+    \label{fig:visuaalne-kokkuvأµte}
+\end{figure}
+
 \newpage
diff --git a/estonian/sektsioonid/1-sissejuhatus.tex b/estonian/sektsioonid/1-sissejuhatus.tex
index d41350f..e3fffb2 100644
--- a/estonian/sektsioonid/1-sissejuhatus.tex
+++ b/estonian/sektsioonid/1-sissejuhatus.tex
@@ -1,16 +1,17 @@
 \section{Sissejuhatus} \label{sissejuhatus}
 
-Teie lأµputأ¶أ¶ koosneb tiitellehest, infolehest, visuaalsest kokkuvأµttest (vajadusel vأµi soovi korral), sisukorrast, peatأ¼kkidest, viidetest ja lisadest. Kأ¤esolev mall on aluseks ja annab juhised, kuidas kأµiki neid komponente ja lأµputأ¶أ¶d tervikuna vormistada. Vormistamine on 25\% Teie lأµputأ¶أ¶s hinnatavast, seega soovitame varuda selleks piisavalt mأ¤أ¤ral aega.
+Teie lأµputأ¶أ¶ koosneb tiitellehest, infolehest, visuaalsest kokkuvأµttest (vajadusel vأµi soovi korral), sisukorrast, peatأ¼kkidest, viidetest ja lisadest. Kأ¤esolev mall on aluseks ja annab juhised, kuidas kأµiki neid komponente ja lأµputأ¶أ¶d tervikuna vormistada. Vormistamine on 25\% Teie lأµputأ¶أ¶s hinnatavast, seega on soovitatav varuda selleks piisavalt mأ¤أ¤ral aega.
 
-Siin dokumendis on juhised Overleaf LaTeX keskkonnas vormistamiseks. Selle tarkvara kasutamine ei ole kohustuslik, kuid annab Teile tأ¶أ¶riistad korrektselt vormistada. Vastavalt oma soovile vأµite kasutada ka teisi vأµimekaid tekstiredaktoreid nagu Microsoft Word, Apache OpenOffice Writer vأµi Pages. Microsoft Wordis vormistamiseks pakume eraldi malli. Juhendajaga koos lأµputأ¶أ¶ mustandiga tأ¶أ¶d tehes olete vأµib-olla kasutanud Google Docs tarkvara. Kuigi Google Docs on vأ¤ga hea tأ¶أ¶riist mustandiga koostأ¶أ¶sأµbralikult tأ¶أ¶tamiseks, ei ole seal paraku piisavalt tأ¶أ¶riistu lأµputأ¶أ¶ korrektseks vormistamiseks. Seega, kui olete jأµudnud lأµputأ¶أ¶ kirjutamisega nii kaugele, et mustandi pealt puhtand teha, tuleks puhtandi vormistamiseks kasutada piisavalt vأµimekaid tأ¶أ¶riistapakette.
+Siin dokumendis on juhised Overleaf LaTeX keskkonnas vormistamiseks. Selle tarkvara kasutamine ei ole kohustuslik, kuid annab Teile tأ¶أ¶riistad korrektselt vormistada. Vastavalt oma soovile vأµite kasutada ka teisi vأµimekaid tekstiredaktoreid nagu Microsoft Word, Apache OpenOffice Writer vأµi Pages. Microsoft Wordis vormistamiseks on eraldi mall. Juhendajaga koos lأµputأ¶أ¶ mustandiga tأ¶أ¶d tehes olete vأµib-olla kasutanud Google Docs tarkvara. Kuigi Google Docs on vأ¤ga hea tأ¶أ¶riist mustandiga koostأ¶أ¶sأµbralikult tأ¶أ¶tamiseks, ei ole seal paraku piisavalt tأ¶أ¶riistu lأµputأ¶أ¶ korrektseks vormistamiseks. Seega, kui olete jأµudnud lأµputأ¶أ¶ kirjutamisega nii kaugele, et mustandi pealt puhtand teha, tuleks puhtandi vormistamiseks kasutada piisavalt vأµimekaid tأ¶أ¶riistapakette.
 
-Kأ¤esolev mall kirjeldab vormistamisega seotud juhiseid Teie tأ¶أ¶ erinevates komponentides. Siin mallis kirjeldatud juhiseid on mأµeldud soovitustena, mis aitavad Teil vormistada oma lأµputأ¶أ¶. Konkreetsed, ka vormistusega seotud, reeglid on kirjeldatud Tartu أœlikooli arvutiteaduse instituudis kaitsvate lأµputأ¶أ¶de nأµuete ja hindamise dokumendis, mille uusima versiooni leiate arvutiteaduse instituudi vastavalt lehelt: \url{https://cs.ut.ee/et/sisu/loputoode-tahtajad-ja-juhendid}.
-Lisaks vormistuse soovitustele pakub kأ¤esolev mall ka mأµningaid soovitusi, mida erinevates tأ¶أ¶ osades kirjutada. Ka lأµputأ¶أ¶ sisu osas tasub ennekأµike pأ¶أ¶rduda instituudi nأµuete ja hindamise dokumendi poole, kuid loodame, et esitatud soovitused aitavad Teid tأ¶أ¶d paremini kirjutada.
+Kأ¤esolev mall kirjeldab vormistamisega seotud juhiseid Teie tأ¶أ¶ erinevates komponentides. Siin mallis kirjeldatud juhiseid on mأµeldud soovitustena, mis aitavad Teil vormistada oma lأµputأ¶أ¶d. Konkreetsed, ka vormistusega seotud, reeglid on kirjeldatud Tartu أœlikooli arvutiteaduse instituudis kaitsvate lأµputأ¶أ¶de nأµuete ja hindamise dokumendis, mille uusima versiooni leiate arvutiteaduse instituudi lehelt: \url{https://cs.ut.ee/et/sisu/loputoode-tahtajad-ja-juhendid}.
+
+Lisaks vormistuse soovitustele pakub kأ¤esolev mall ka mأµningaid soovitusi, mida erinevates tأ¶أ¶ osades kirjutada. Ka lأµputأ¶أ¶ sisu osas tasub ennekأµike pأ¶أ¶rduda instituudi nأµuete ja hindamise dokumendi poole, kuid loodetavasti ka siin esitatud soovitused aitavad Teid tأ¶أ¶d paremini kirjutada.
 
 Sissejuhatuse peatأ¼kk peaks avama Teie lأµputأ¶أ¶ teema ning pأµhjendama selle olulisust (vaikimisi vastama, miks peaks lugeja Teie tأ¶أ¶d edasi lugema). Teema avamise jأ¤rel tuleks lugejale selgitada, mida Teie tأ¶أ¶ maailmale pakub, mis probleemi lahendab vأµi kأ¼simustele vastuseid annab. Sissejuhatust lugedes peaks olema selge, mis eesmأ¤rgiga olete oma lأµputأ¶أ¶ teinud. Seejأ¤rel, kas sissejuhatuse lأµpus vأµi pأµimituna أ¼lejأ¤أ¤nud teksti, tuleks anda أ¼levaate lأµputأ¶أ¶ sisupeatأ¼kkide ning lisade kohta. Vastavaid peatأ¼kke ja lisasid tuleks ka kirjeldamisel ristviidata.
 
 Sissejuhatuse pikkus sأµltub teema keerulisusest. Tأ¼أ¼piliselt piisab bakalaureusetأ¶أ¶ korral أ¼hest lehekأ¼ljest, et teema olulisust, lأµputأ¶أ¶ eesmأ¤rki/panust ja sisu lugejale piisavalt selgitada. Magistritأ¶أ¶ puhul on tأ¼أ¼piliselt vaja paari lehekأ¼lge, kuna teemad on komplekssemad ja vajavad pikemat selgitust. Sissejuhatusse vأµib tehniliselt lisada alampeatأ¼kke, kuid pigem ei ole see kasulik. Ideaalis vأµiks sissejuhatuse peatأ¼kk olla sama pikk kui kokkuvأµtte peatأ¼kk ning nad vأµiksid omavahel kokku minna (lugedes jأ¤rjest sissejuhatust ja kokkuvأµtet saab vأ¤ga hea أ¼levaate tervest tأ¶أ¶st). On arusaadav, et Te soovite oma valdkonda natuke pأµhjalikumalt avada – anda lugejale eelteadmised, et ta oleks ettevalmistatud Teie panusest aru saamiseks. Selleks on hea aga juba jأ¤rgmine suurem peatأ¼kk pأ¤rast sissejuhatust. Sissejuhatus ise proovige hoida paari lehekأ¼lje pikkune, sissejuhatav ja tabav.
 
-Kأ¤esolev mall kirjeldab peatأ¼kis~\ref{vormistamine} lأµputأ¶أ¶ dokumendi vormistamisega seotut ning esitab soovitusi. Vaatame lأ¤bi erinevad lأµputأ¶أ¶ komponendid alates struktuurist endast kuni tأ¶أ¶ elementide ja viideteni. Iga komponendi juures esitame olulised kohad, mida soovitame selle vormistamise juures silmas pidada. Peatأ¼kk~\ref{tekstiloome} annab seejأ¤rel mأµned tekstiloomega seotud juhtnأ¶أ¶rid, nأ¤iteks tehisaru kasutamise kohta tekstiloomel.
+Kأ¤esolev mall kirjeldab peatأ¼kis~\ref{vormistamine} lأµputأ¶أ¶ dokumendi vormistamisega seotut ning esitab soovitusi. Kأ¤sitletakse erinevaid lأµputأ¶أ¶ komponente alates struktuurist endast kuni tأ¶أ¶ elementide ja viideteni. Iga komponendi juures on esitatud soovitused, mida selle komponendi vormistamise juures silmas pidada. Peatأ¼kk~\ref{tekstiloome} annab seejأ¤rel mأµned tekstiloomega seotud juhtnأ¶أ¶rid, nأ¤iteks tehisaru kasutamise kohta tekstiloomel.
 
-Mall on struktureeritud sarnaselt nagu lأµputأ¶أ¶gi. Selle malli kasutamiseks lأµputأ¶أ¶ puhtandi vormistamisel soovitame kustutada mallis esitatud sisu ning asendada see valmis sisuga enda mustandist. Asendatud sisu vأµiks olla pأµhimأµtteliselt lأµplik sisu, sest kui pأ¤rast vormistamist see sisu suuresti muutub, vأµib olla vaja vormistamise tأ¶أ¶ uuesti teha.
+Mall on struktureeritud sarnaselt nagu lأµputأ¶أ¶gi. Selle malli kasutamiseks lأµputأ¶أ¶ puhtandi vormistamisel tuleks kustutada mallis esitatud sisu ning asendada see valmis sisuga enda mustandist. Asendatud sisu vأµiks olla pأµhimأµtteliselt lأµplik sisu, sest kui pأ¤rast vormistamist see sisu suuresti muutub, vأµib olla vaja vormistamise tأ¶أ¶ uuesti teha.
\ No newline at end of file
diff --git a/estonian/sektsioonid/11-litsents.tex b/estonian/sektsioonid/11-litsents.tex
index 37866e7..a99f330 100644
--- a/estonian/sektsioonid/11-litsents.tex
+++ b/estonian/sektsioonid/11-litsents.tex
@@ -3,4 +3,4 @@ Siia peate lisama litsentsi, millega lubate Tartu أœlikoolil sأ¤ilitada ja avald
 
 \url{https://adr.ut.ee/?page=pub_list_dynobj&desktop=57835&tid=70993&data_only=true&search=Otsi&field_100193_search_type=ANY&field_100193_text_search_value=ppimine}
 
-Palun vaadake kأ¤esolevas mallis peatأ¼kki~\ref{subchapter:litsents}, et saada teada, millist litsentsi on Teie tأ¶أ¶s siin lehekأ¼ljel kasutada tarvis.
\ No newline at end of file
+Palun vaadake kأ¤esolevas mallis peatأ¼kki~\ref{subchapter:litsents}, et saada teada, millist litsentsi on Teie tأ¶أ¶s siin lehekأ¼ljel kasutada tarvis.
diff --git a/estonian/sektsioonid/2-vormistamine.tex b/estonian/sektsioonid/2-vormistamine.tex
index c03aac3..be3616c 100644
--- a/estonian/sektsioonid/2-vormistamine.tex
+++ b/estonian/sektsioonid/2-vormistamine.tex
@@ -1,12 +1,12 @@
 \section{Vormistamine}  \label{vormistamine}
-Teie lأµputأ¶أ¶ dokumendi vormistamine hأµlmab vأ¤ga erinevaid tأ¶أ¶riistu, millest Te kأµigest ei pruugi teadlik olla. Kuna hea vormistamine on 25\% Teie lأµputأ¶أ¶ hindest, on oluline vormistamist vأµtta tأµsiselt ja varuda selleks aega. Eriti kui Te ei ole varem nii suuri dokumente nii pأµhjalikult vormistanud vأµi vastavate tأ¶أ¶riistade kasutamist أµppinud. Kأ¤esolevas peatأ¼kis vaatame lأ¤hemalt lأµputأ¶أ¶ erinevate osade vormistamispأµhimأµtteid.
+Teie lأµputأ¶أ¶ dokumendi vormistamine hأµlmab vأ¤ga erinevaid tأ¶أ¶riistu, millest Te kأµigest ei pruugi teadlik olla. Kuna hea vormistamine on 25\% Teie lأµputأ¶أ¶ hindest, on oluline vormistamist vأµtta tأµsiselt ja varuda selleks aega. Eriti kui Te ei ole varem nii suuri dokumente nii pأµhjalikult vormistanud vأµi vastavate tأ¶أ¶riistade kasutamist أµppinud. Kأ¤esolev peatأ¼kk kirjeldab lأ¤hemalt lأµputأ¶أ¶ erinevate osade vormistamispأµhimأµtteid.
 
 \subsection{Tiitel- ja infoleht}
-Kأµige esimese lehekأ¼lge – tiitellehe – vormistamine on siin mallis juba tehtud. Tiitellehel peab olema Teie lأµpetatav أµppekava (sh أµppeasutus ja instituut), lأµputأ¶أ¶ pealkiri, tأ¶أ¶ liik ning maht vastavalt أµppetasemele, Teie kui autori nimi, Teie tأ¶أ¶ juhendajate nimed ja teaduskraadid ning tأ¶أ¶ avaldamise asukoht ja aasta. Tiitellehele tulev info tuleb teil sisestada vأ¤ljadesse failis \path{thesis.tex}. Kindlasti kontrollige kirjutatud informatsioon أ¼le. Nأ¤iteks, kas teie juhendaja kraadi lأ¼hend on MSc (Master of Science) vأµi MA (Master of Arts). Erinevate أµppekavade lأµpetajatel on kraadi nimetus erinev.
+Kأµige esimese lehekأ¼lge – tiitellehe – vormistamine on siin mallis juba tehtud. Tiitellehel peab olema Teie lأµpetatav أµppekava (sh أµppeasutus ja instituut), lأµputأ¶أ¶ pealkiri, tأ¶أ¶ liik ning maht vastavalt أµppetasemele, Teie kui autori nimi, Teie tأ¶أ¶ juhendajate nimed (soovi korral vأµite lisada ka nende teaduskraadid) ning tأ¶أ¶ avaldamise asukoht ja aasta. Tiitellehele tulev info tuleb teil sisestada vأ¤ljadesse failis \path{thesis.tex}. Kindlasti kontrollige kirjutatud informatsioon أ¼le. Nأ¤iteks, kui otsustasite lisada juhendajate teaduskraadid, siis kas vastava kraadi lأ¼hend on MSc (Master of Science) vأµi MA (Master of Arts). Erinevate أµppekavade lأµpetajatel on kraadi nimetus erinev.  
 
-Tiitellehele jأ¤rgneb infoleht (fail \path{0-info.tex}), kus on Teie tأ¶أ¶ lأ¼hikokkuvأµte, vأµtmesأµnad ning CERCS koodid. Lأ¼hikokkuvأµte peaks andma أ¼levaate kأµigist Teie tأ¶أ¶s tehtust. Nأ¤iteks kui Teie tأ¶أ¶ sisupeatأ¼kkidest kolm on sellised, mis kirjeldavad pأµhjalikult erinevaid tأ¶أ¶ kأ¤igus tehtud asju ning vastavaid tulemusi, siis peaks lأ¼hikokkuvأµttest olema see informatsioon loetav. Keskenduge lأ¼hikokkuvأµttes sellele, mida Teie tehtust saab tأ¶أ¶st lugeda.
+Tiitellehele jأ¤rgneb infoleht (fail \path{0-info.tex}), kus on Teie tأ¶أ¶ lأ¼hikokkuvأµte, vأµtmesأµnad ning CERCS koodid. Lأ¼hikokkuvأµte peaks andma أ¼levaate kأµigist Teie tأ¶أ¶s tehtust. Nأ¤iteks kui Teie tأ¶أ¶ sisupeatأ¼kkidest kolm on sellised, mis kirjeldavad pأµhjalikult erinevaid tأ¶أ¶ kأ¤igus tehtud asju ning vastavaid tulemusi, siis peaks lأ¼hikokkuvأµttest olema see informatsioon loetav. Keskenduge lأ¼hikokkuvأµttes sellele, millest Teie tehtust saab lأµputأ¶أ¶s lugeda.
 
-Vأµtmesأµnad on teie tأ¶أ¶s olulisi komponente nimetavad mأµisted, nimetused vأµi nimed. Vأµtmesأµnade vأ¤ljamأµtlemine vajab, et Te mأµtleksite oma tأ¶أ¶st أ¼levaatlikult. Millised olulised mأµisted tulevad Teile pأ¤he, kui Te oma tأ¶أ¶st tervikuna mأµtlete? Inspiratsiooniks on hea vaadata teisi varem sarnasel teemal tehtud lأµputأ¶id ning nende vأµtmesأµnu. Joonis~\ref{fig:vأµtmesأµnad} esitab varasemalt Tartu أœlikooli arvutiteaduse instituudis aastatel 2015-2021 kaitstud lأµputأ¶أ¶de populaarsemate vأµtmesأµnade sأµnapilve\footnote{\url{https://cglearn.eu/theses/top}}.
+Vأµtmesأµnad on Teie tأ¶أ¶s olulisi aspekte nimetavad mأµisted, nimetused vأµi nimed. Vأµtmesأµnade vأ¤ljamأµtlemine vajab, et Te mأµtleksite oma tأ¶أ¶st أ¼levaatlikult. Millised olulised mأµisted tulevad Teile pأ¤he, kui Te oma tأ¶أ¶st tervikuna mأµtlete? Inspiratsiooniks on hea vaadata teisi varem sarnasel teemal tehtud lأµputأ¶id ning nende vأµtmesأµnu. Joonis~\ref{fig:vأµtmesأµnad} esitab varasemalt Tartu أœlikooli arvutiteaduse instituudis aastatel 2015–2021 kaitstud lأµputأ¶أ¶de populaarsemate vأµtmesأµnade sأµnapilve\footnote{\url{https://cglearn.eu/theses/top}}.
 
 \begin{figure}[ht]
     \centering
@@ -17,38 +17,38 @@ Vأµtmesأµnad on teie tأ¶أ¶s olulisi komponente nimetavad mأµisted, nimetused vأµ
 
 Lisaks vأµtmesأµnadele tuleb Teil mأ¤أ¤rata oma tأ¶أ¶le ka Common European Research Classification Scheme (CERCS) kood. Need koodid klassifitseerivad erinevaid teadusvaldkondi. Tihti vأµib lأµputأ¶أ¶ puhul olla keeruline klassifitseerida seda konkreetsete CERCS klassifikaatoritega. Sellegipoolest tuleks Teil leida klassifikaator, kuhu alla Teie tأ¶أ¶ kأµige rohkem lأ¤heb. Vajadusel vأµite kasutada tأ¶أ¶s ka mitut CERCS koodi. Klassifikaatorid leiab Eesti Teadusinfosأ¼steemi veebilehelt: \url{https://www.etis.ee/Portal/Classifiers/Index/26}.
 
-Pأ¤rast infolehte on Teil vأµimalik lisada oma tأ¶أ¶le ka visuaalne kokkuvأµte. Selleks on أ¼ks joonis, mis kujutab asjalikult Teie tأ¶أ¶ protsessi ja tulemusi. Visuaalne kokkuvأµte on vأ¤ga kasulik lisa Teie tأ¶أ¶le, sest see annab vأ¤ga kiiresti edasi lugejale Teie tأ¶أ¶ olemuse. Samuti saate Te tehtud graafikat kasutada hiljem oma kaitsmisel ja tأ¶أ¶ populariseerimisel.
+Pأ¤rast infolehte on Teil vأµimalik lisada oma tأ¶أ¶le ka visuaalne kokkuvأµte. Selleks on أ¼ks joonis, mis kujutab asjalikult Teie tأ¶أ¶ protsessi ja tulemusi. Joonisele tuleb lisada Tartu أœlikooli arvutiteaduse instituudis kaitsvate lأµputأ¶أ¶de nأµuete ja hindamise dokumendis nأµutud informatsioon. Lisades arvutiteaduse instituudi logo, tuleb arvestada logo kaitstud alaga – logol peab igalt poolt olema أ¼he majakese kأµrguse jagu vaba ruumi. Visuaalne kokkuvأµte on vأ¤ga kasulik lisa Teie tأ¶أ¶le, sest see annab vأ¤ga kiiresti edasi lugejale Teie tأ¶أ¶ olemuse. Samuti saate Te tehtud graafikat kasutada hiljem oma kaitsmisel ja tأ¶أ¶ populariseerimisel.
 
 \subsection{Struktuur}
 Teie lأµputأ¶أ¶ lugejale on oluline, et tأ¶أ¶ dokument oleks loogiliselt ja arusaadavalt أ¼lesehitatud. Lugeja juhtimist lأ¤bi Teie lأµputأ¶أ¶ aitavad head pealkirjad, sisukord ning sisu mأµistlik peatأ¼kkideks jaotamine.
 
 \subsubsection{Pealkirjad}
-Nii Teie lأµputأ¶أ¶ enda kui selle peatأ¼kkide pealkirjad on head mأµelda lأ¼hikesed ja tabavad. Pikad pealkirjad vأµivad kanda endas liiga palju mأµtteid ning vأµite oma lugeja kaotada juba pealkirja lugemisel. Lأµputأ¶أ¶ enda pealkiri vأµiks mahtuda maksimaalselt kahele reale.
+Nii Teie lأµputأ¶أ¶ enda kui selle peatأ¼kkide pealkirjad on hea mأµelda lأ¼hikesed ja tabavad. Pikad pealkirjad vأµivad kanda endas liiga palju mأµtteid ning vأµite oma lugeja kaotada juba pealkirja lugemisel. Lأµputأ¶أ¶ enda pealkiri vأµiks mahtuda maksimaalselt kahele reale.
 
-Inglise keeles tuleks pealkirjad kirjutada lأ¤biva suure algustأ¤hega. Selle osas on teatud sأµnade puhul erinevaid stiile, kuid أ¼ldiselt peaksid kأµik sأµnad peale asesأµnade algama suurtأ¤hega. Soovitame kasutada tأ¶أ¶riista Capitalize My Title: \url{https://capitalizemytitle.com/}
+Inglise keeles tuleks pealkirjad kirjutada lأ¤biva suure algustأ¤hega. Selles osas on teatud sأµnade puhul erinevaid stiile, kuid أ¼ldiselt peaksid kأµik sأµnad peale asesأµnade algama suurtأ¤hega. Hea on kasutada tأ¶أ¶riista Capitalize My Title: \url{https://capitalizemytitle.com/}
 
 Eesti keeles aga kirjutatakse ainult pealkirja kأµige esimene tأ¤ht suurtأ¤hena ning أ¼lejأ¤أ¤nud sأµnad niimoodi nagu tavaliselt.
 
-Pealkirjades tasub proovida vأ¤ltida kirjavahemأ¤rkide kasutamist. Olenevalt tأ¶أ¶ olemusest vأµib nأ¤iteks mأµttekriips olla sobilik. Nأ¤iteks, kui Te lأµite tarkvaratoote, on tأ¶أ¶ pealkirjas hea mainida selle nimi ning mأµttekriipsu kasutades paari sأµnaga selle unikaalne vأ¤أ¤rtus. Seevastu nأ¤iteks komadega seotud lause pealkirja ei sobiks.
+Pealkirjades tasub proovida vأ¤ltida kirjavahemأ¤rkide kasutamist. Olenevalt tأ¶أ¶ olemusest vأµib nأ¤iteks mأµttekriips olla sobilik. Nأ¤iteks, kui Te lأµite tarkvaratoote, on tأ¶أ¶ pealkirjas hea mainida selle nimi ning mأµttekriipsu kasutades paari sأµnaga selle unikaalne vأ¤أ¤rtus. Seevastu nأ¤iteks komade vأµi kأ¼simأ¤rkidega seotud lause pealkirja ei sobiks.
 
-Need pأµhimأµtted kehtivad ka Teie tأ¶أ¶ peatأ¼kkide pealkirjade puhul. Sisupeatأ¼kkide pealkirjad algavad numbritega. On Teie valida, kas tahate nummerdamist alustada Sissejuhatuse peatأ¼kist ja lأµpetada Kokkuvأµtte peatأ¼kiga, vأµi jأ¤tate need kaks pealkirja nummerdamata. Siin mallis on Sissejuhatus ja Kokkuvأµte nummerdatud. Kokkuvأµtte peatأ¼kile jأ¤rgnevad nummerdamata pealkirjad Viited ja Lisad. Kusjuures erinevate lisade jaoks on mأµistlik jأ¤lle kasutada nummerdamist. Lisade nummerdamisel saab kasutada nأ¤iteks Rooma numbreid (Lisa I, Lisa II) vأµi suurtأ¤hti (Lisa A, Lisa B).
+Need pأµhimأµtted kehtivad ka Teie tأ¶أ¶ peatأ¼kkide pealkirjade puhul. Sisupeatأ¼kkide pealkirjad algavad numbritega. On Teie valida, kas tahate nummerdamist alustada peatأ¼kist “Sissejuhatusâ€‌  ja lأµpetada peatأ¼kiga “Kokkuvأµteâ€‌ vأµi jأ¤tate need kaks pealkirja nummerdamata. Siin mallis on “Sissejuhatusâ€‌ ja “Kokkuvأµteâ€‌ nummerdatud. Peatأ¼kile “Kokkuvأµteâ€‌ jأ¤rgnevad nummerdamata pealkirjad “Viitedâ€‌ ja “Lisadâ€‌. Kusjuures erinevate lisade jaoks on mأµistlik jأ¤lle kasutada nummerdamist. Lisade nummerdamisel saab kasutada nأ¤iteks Rooma numbreid (Lisa I, Lisa II) vأµi suurtأ¤hti (Lisa A, Lisa B).
 
 Alampeatأ¼kkide nummerdus sisaldab أ¼lempeatأ¼ki numbrit. Nأ¤iteks peatأ¼ki 2 alampeatأ¼kid on 2.1, 2.2 jne. Kusjuures punkt terve nummerduse lأµpus on ainult esimese taseme pealkirjade korral. Alates kolmanda taseme alampealkirjast vأµib soovi korral nummerduse أ¤ra jأ¤tta. Siin mallis on pealkirjade stiilid (\verb|\section{...}|, \verb|\subsection{...}| jne) seadistatud niiviisi, et nummerdamine oleks sobilik.
 
 \subsubsection{Sisukord}
-Teie tأ¶أ¶ alguses, pأ¤rast infolehte ja visuaalset kokkuvأµtet ning enne esimese peatأ¼ki algust, on sisukord. Sisukord on vأµikemakates tekstitأ¶أ¶tlusprogrammides automaatselt genereeritav. Siin mallis on sisukord genereeritud kأ¤suga \verb|\tableofcontents|. See kأ¤sk genereerib sisukorra tأ¶أ¶ sektsioonide/peatأ¼kkide (\verb|\section{...}|, \verb|\subsection{...}| jne) jأ¤rgi.
+Teie tأ¶أ¶ alguses, pأ¤rast infolehte ja visuaalset kokkuvأµtet ning enne esimese peatأ¼ki algust, on sisukord. Sisukord on vأµimekamades tekstitأ¶أ¶tlusprogrammides automaatselt genereeritav. Siin mallis on sisukord genereeritud kأ¤suga \verb|\tableofcontents|. See kأ¤sk genereerib sisukorra tأ¶أ¶ sektsioonide/peatأ¼kkide (\verb|\section{...}|, \verb|\subsection{...}| jne) jأ¤rgi.
 
 \subsection{Tekst}
-Lأµputأ¶أ¶ tekst peab olema rأ¶أ¶pjoondatud (teksti أ¤أ¤r nii vasakult kui paremalt lehe servast sirge). See vأµib tekitada olukorra, kus أ¼hes reas jأ¤أ¤b sأµnade vahele visuaalselt liiga palju ruumi. Sellisel juhul tuleks kasutada poolitamist, et sأµnadevahelist ruumi korrastada. Paljud tekstiredaktorid pakuvad ka automaatset poolitamiset, kuid sellega vأµib juhtuda, et poolitusi tuleb liiga palju. Siin mallis on LaTeX-i automaatne poolitamine minimeeritud ning kasutatud paketti \verb|microtype|, et sأµnade vahele jأ¤أ¤v ruum ei lأ¤heks liiga suureks. Sأµnade poolitamine raskendab teksti lugemist ja seda vأµiks teha minimaalselt. Vأµiks vأ¤ltida olukordi, kus mitu rida jأ¤rjest on poolitatud.
+Lأµputأ¶أ¶ tekst peab olema rأ¶أ¶pjoondatud (teksti أ¤أ¤r nii vasakult kui paremalt lehe servast sirge). See vأµib tekitada olukorra, kus أ¼hes reas jأ¤أ¤b sأµnade vahele visuaalselt liiga palju ruumi. Sellisel juhul tuleks kasutada poolitamist, et sأµnadevahelist ruumi korrastada. Paljud tekstiredaktorid pakuvad ka automaatse poolitamise vأµimalust, kuid sellega vأµib juhtuda, et poolitusi tuleb liiga palju. Siin mallis on LaTeX-i automaatne poolitamine minimeeritud ning kasutatud paketti \verb|microtype|, et sأµnade vahele jأ¤أ¤v ruum ei lأ¤heks liiga suureks. Sأµnade poolitamine raskendab teksti lugemist ja seda vأµiks teha minimaalselt. Vأµiks vأ¤ltida olukordi, kus mitu rida jأ¤rjest on poolitatud.
 
-Teksti vormistamisel on Tartu أœlikooli arvutiteaduse instituudis kaitstavate lأµputأ¶أ¶de nأµuete ja hindamise dokumendis esitatud veel mitmeid teksti vormistuse reegleid. Nأ¤iteks peaks teksti reavahe olema vahemikus 1,0–1,5. Siin mallis oleme kasutanud 1,4 reavahe, mis visuaalselt vastab Microsoft Wordi 1,5 reavahele.
+Teksti vormistamisel on Tartu أœlikooli arvutiteaduse instituudis kaitstavate lأµputأ¶أ¶de nأµuete ja hindamise dokumendis esitatud veel mitmeid teksti vormistuse reegleid. Nأ¤iteks peaks teksti reavahe olema vahemikus 1,0–1,5. Siin mallis on kasutanud 1,4 reavahe, mis visuaalselt vastab Microsoft Wordi 1,5 reavahele.
 
 On vأµimalik kasutada kaldkirja (\verb|\emph{...}|), rasvast kirja (\verb|\textbf{...}|) jm teksti vormistamise vahendeid, et oma tekstis mأµisteid ja mأµtteid rأµhutada. Siiski tasub nأ¤iteks rasvase kirja kasutamisega olla pigem tagasihoidlik, et Teie tأ¶أ¶ ei muutuks liiga kirjuks.
 
 Lأµike kirjutades vأµite jأ¤lgida, ega Teie lأµigu lأµppu ei jأ¤أ¤ viimasele reale أ¼hte أ¼ksikut sأµna. Sellist sأµna nimetatakse orvuks sأµnaks ja visuaalselt ei ole see vأ¤ga kena. Orbude sأµnade vأµi ka tekstiridade (أ¼ksik tekstirida lehe أ¼leval أ¤أ¤res, mille jأ¤rel hakkab uus peatأ¼kk vأµi tuleb tأ¼hi leht) kontroll on midagi, mida on mأµistlik teha puhtandi vormistamisel viimasena.
 
 \subsection{Elemendid}
-Teie lأµputأ¶أ¶ vأ¤ljanأ¤gemisele ja arusaamise parandamisele aitavad vأ¤ga palju kaasa erinevad illustratiivsed objektid nagu joonised, tabelid ja koodinأ¤ited.
+Teie lأµputأ¶أ¶ vأ¤ljanأ¤gemisele ja arusaamise parandamisele aitavad vأ¤ga palju kaasa erinevad elemendid nagu joonised, tabelid ja koodinأ¤ited.
 
 \subsubsection{Joonised}
 Joonisteks nimetame kأµiksuguseid lأµputأ¶أ¶sse lisatud pilte, olgu nendeks graafikud, fotod vأµi ekraanitأµmmised. Need kأµik tuleb nimetada joonisteks, lisada number ja pealdis. Siin Overleaf LaTeX-i mallis kأ¤ib kأ¤ib see nii, et tuleb pilt laadida أ¼les \verb|joonised| kausta. Seejأ¤rel saab pilti kasutada jأ¤rgneva koodiga:
@@ -68,7 +68,7 @@ Pealdise tekstist peaks olema selge, mida on joonisel kujutatud. Pealdis tekib j
 
 \begin{wrapfigure}{r}{0.33\textwidth}
     \centering
-    \includegraphics[width=0.33\textwidth]{joonised/Joonis2-JoonisedKaust.png}
+    \includegraphics[width=0.33\textwidth]{joonised/Joonis2-joonisedKaust.png}
     \caption{Malli kaustad.}
     \label{fig:folders}
 \end{wrapfigure}
@@ -79,10 +79,10 @@ Teksti on soovitav joonise أ¼mber mأ¤hkida olukorras, kus joonise laius on umbes
 
 Jooniseid paigutades tuleb olla vأ¤ga ettevaatlik, et Te ei skaleeriks joonist ebaأ¼htlaselt. Joonise suurust skaleerides muutes peab joonis nii vertikaalselt kui horisontaalselt skaleeruma samamoodi. Tأ¼أ¼piliselt LaTeX-is jooniste skaleerimisel seda olukorda ei juhtu, kuid teiste programmidega joonise tأ¶أ¶tlemisel tuleb seda asjaolu silmas pidada.
 
-Jooniseid tehes on soovitatav luua enda lأµputأ¶أ¶ jaoks أ¼htlane vأ¤rvipalett ja stiil. See tأ¤hendab, et kui Te teete nأ¤iteks graafikuid, siis nendel oleks kasutatud lأ¤bivalt samu vأ¤rve (muidugi samas tأ¤henduses) ja stiili. Hea tأ¶أ¶riist vأ¤rvipaleti loomiseks on Coolors: \url{https://coolors.co/generate}. Vastavalt olukorrale tuleb muidugi arvestada, et Teie vأ¤rvipaleti vأ¤rvid toetaksid ka graafikute lugemist ning korrektset tأµlgendamist. Nأ¤iteks ei tohiks valida liiga sarnaseid vأ¤rve graafikul kahe sisuliselt erineva elemendi tأ¤histamiseks. Andmete visualiseerimise pأµhimأµtete kohta on nأ¤iteks rأ¤أ¤kinud Tamara Munzner oma loengus Keynote on Visualization Principles~\cite{tamara_munzner_keynote_2012}. Hea ja أ¼htlane vأ¤rvivalik ning stiil ei ole olulised mitte ainult andmete visualiseerimisel, vaid ka nأ¤iteks ekraanitأµmmistele lisatud graafiliste elementide ja ka muidu jooniste puhul أ¼ldiselt.
+Jooniseid tehes on soovitatav luua enda lأµputأ¶أ¶ jaoks أ¼htlane vأ¤rvipalett ja stiil. See tأ¤hendab, et kui Te teete nأ¤iteks graafikuid, siis nendel oleks kasutatud lأ¤bivalt samu vأ¤rve (muidugi samas tأ¤henduses) ja stiili. Hea tأ¶أ¶riist vأ¤rvipaleti loomiseks on Coolors: \url{https://coolors.co/generate}. Vastavalt olukorrale tuleb muidugi arvestada, et Teie vأ¤rvipaleti vأ¤rvid toetaksid ka graafikute lugemist ning korrektset tأµlgendamist. Nأ¤iteks ei tohiks valida liiga sarnaseid vأ¤rve graafikul kahe sisuliselt erineva elemendi tأ¤histamiseks. Andmete visualiseerimise pأµhimأµtete kohta on nأ¤iteks rأ¤أ¤kinud Tamara Munzner oma loengus “Keynote on Visualization Principlesâ€‌~\cite{tamara_munzner_keynote_2012}. Hea ja أ¼htlane vأ¤rvivalik ning stiil ei ole olulised mitte ainult andmete visualiseerimisel, vaid ka nأ¤iteks ekraanitأµmmistele lisatud graafiliste elementide ja ka muidu jooniste puhul أ¼ldiselt.
 
 \subsubsection{Tabelid}
-Peale jooniste saab lأµputأ¶أ¶sse lisada ka andmetabeleid. Tabelite lisamisel tuleks arvestada, et vأ¤ga suuri tabeleid on raske lugeda ja vأµib-olla peaks nendel kujutatut esitama hoopis graafikuna. Mأµnikord on aga oluline andmed esitada just tabeli kujul. Vأ¤iksemad tabelid sobivad vأ¤ga hأ¤sti lأµputأ¶أ¶ sisusse. Suuremad tabelid saab esitada lأµputأ¶أ¶ lisades, kas sektsioonis Lisad vأµi isegi eraldi failina lأµpuأ¶أ¶ga kaasapandud failide komplektis.
+Peale jooniste saab lأµputأ¶أ¶sse lisada ka andmetabeleid. Tabelite lisamisel tuleks arvestada, et vأ¤ga suuri tabeleid on raske lugeda ja vأµib-olla peaks nendel kujutatut esitama hoopis graafikuna. Mأµnikord on aga oluline andmed esitada just tabeli kujul. Vأ¤iksemad tabelid sobivad vأ¤ga hأ¤sti lأµputأ¶أ¶ sisusse. Suuremad tabelid saab esitada lأµputأ¶أ¶ lisades, kas sektsioonis “Lisadâ€‌ vأµi isegi eraldi failina lأµpuأ¶أ¶ga kaasapandud failide komplektis.
 
 Tabeli puhul kehtivad samad soovitused nagu jooniste puhul. Ainus erinevus on, et tabeli pealdis kأ¤ib tabeli kohale (jooniste puhul kأ¤ib alla). Vaata nأ¤iteks tabel~\ref{tabel:elementideErinevused}.
 
@@ -125,12 +125,12 @@ Tabeli puhul kehtivad samad soovitused nagu jooniste puhul. Ainus erinevus on, e
 \end{table}
 \end{minted}
 
-See kood on sarnane eelnelnud jooniste koodiga, kuid sisaldab kahte keskkonda. Esiteks on keskond \verb|table|, mille sees on ka tabelile eelnev pealdis. Seejأ¤rel tuleb keskkond \verb|tabular|, kus on siis juba tabel ise. Tulbad on joondatud nii, et esimene tulp on paremjoondusega \verb|r| ning teised keskjoondusega \verb|c|. Esimese tulpa ja esimese rea oleme kirjutanud rasvase kirjaga ning أ¼ks lahter on vأ¤rvitud helesiniseks.
+See kood on sarnane eelnelnud jooniste koodiga, kuid sisaldab kahte keskkonda. Esiteks on keskond \verb|table|, mille sees on ka tabelile eelnev pealdis. Seejأ¤rel tuleb keskkond \verb|tabular|, kus on siis juba tabel ise. Tulbad on joondatud nii, et esimene tulp on paremjoondusega \verb|r| ning teised keskjoondusega \verb|c|. Esimene tulp ja esimene rida on kirjutatud rasvase kirjaga ning أ¼ks lahter on vأ¤rvitud helesiniseks.
 
 \subsubsection{Koodinأ¤ited}
-Programmi kood on soovitatav kirjutada pأ¼sisammulise (\emph{monospace}) kirjastiiliga. Tuleks valida أ¼ks selline kirjastiil ja kasutada sama lأ¤bivalt lأµputأ¶أ¶ vأ¤ltel. Nأ¤ited sellistest pأ¼sisammulistest kirjastiilidest on Consolas ja \texttt{Courier New}. Kأ¤esolevas mallis oleme kasutanud \verb|fontspace| paketti, milles on olemas kirjastiil \texttt{Courier New}\footnote{\url{https://www.overleaf.com/learn/latex/Questions/Which_OTF_or_TTF_fonts_are_supported_via_fontspec\%3F}}.
+Programmi kood on soovitatav kirjutada pأ¼sisammulise (\emph{monospace}) kirjastiiliga. Tuleks valida أ¼ks selline kirjastiil ja kasutada sama lأ¤bivalt lأµputأ¶أ¶ vأ¤ltel. Nأ¤ited sellistest pأ¼sisammulistest kirjastiilidest on Consolas ja \texttt{Courier New}. Kأ¤esolevas mallis on kasutatud \verb|fontspace| paketti, milles on olemas kirjastiil \texttt{Courier New}\footnote{\url{https://www.overleaf.com/learn/latex/Questions/Which_OTF_or_TTF_fonts_are_supported_via_fontspec\%3F}}.
 
-Koodinأ¤ite vormistamine ei ole nii reguleeritud nagu piltide ja tabelite puhul. Lأ¼hikesi koodinأ¤iteid saab kirjutada teksti sisse. Nأ¤iteks me vأµime kirjutada, et muutuja deklareerimine ja vأ¤أ¤rtuse omistamine kأ¤ib koodiga \verb|var a = 10;|. Pikema koodinأ¤ite puhul tuleks teha eraldi plokk, nأ¤iteks nii:
+Koodinأ¤ite vormistamine ei ole nii reguleeritud nagu piltide ja tabelite puhul. Lأ¼hikesi koodinأ¤iteid saab kirjutada teksti sisse. Nأ¤iteks vأµib kirjutada, et muutuja deklareerimine ja vأ¤أ¤rtuse omistamine kأ¤ib koodiga \verb|var a = 10;|. Pikema koodinأ¤ite puhul tuleks teha eraldi plokk, nأ¤iteks nii:
 
 \begin{minted}{javascript}
 function add(a, b) {
@@ -138,7 +138,7 @@ function add(a, b) {
 }
 \end{minted}
 
-أœlalolevas nأ¤ites on kasutatud \verb|minted| keskkonda \verb|minted| paketist. See keskkond on stiliseeritud lisama koodinأ¤itele أ¼mber joont ja kasutama pأ¼sisammulist kirjastiili. Teatud programmeerimiskeeli oskab see pakett ka ise vأ¤rvida\footnote{\url{https://www.overleaf.com/learn/latex/Code_listing\#Supported_languages}}. Koodiplokki أ¼mbritsev tekst peab piisavalt selgelt vastavat koodi sisuliselt kأ¤sitlema.
+أœlalolevas nأ¤ites on kasutatud \verb|minted| keskkonda \verb|minted| paketist. See keskkond on stiliseeritud lisama koodinأ¤itele أ¼mber joont ja kasutama pأ¼sisammulist kirjastiili. Teatud programmeerimiskeeli oskab see pakett ka ise vأ¤rvida\footnote{\url{https://www.overleaf.com/learn/latex/Code_Highlighting_with_minted\#Reference_guide}}. Koodiplokki أ¼mbritsev tekst peab piisavalt selgelt vastavat koodi sisuliselt kأ¤sitlema.
 
 \subsubsection{Matemaatilised valemid}
 Matemaatiliste valemite vormistamine LaTeX-is on suhteliselt lihtne. Lأ¼hikese valemi kirjutamiseks teksti sisse tuleb see أ¼mbritseda \verb|$|-mأ¤rkidega. Nأ¤iteks liitmist kirjeldab valem $a+b=c$. Suurema ja viidatava valemi jaoks tuleb valem lisada \verb|equation| keskkonna sisse.
@@ -164,20 +164,20 @@ Nagu nأ¤ha, siis valemile saab lisada ka lأ¼hinime (\emph{label}), talle tekib a
 Teie tأ¶أ¶s olevad joonised, tabelid ja matemaatilised valemid peavad kأµik olema tekstis ristviidatud. Selle reegli eesmأ¤rk on tagada, et Teie tأ¶أ¶d illustreerivad elemendid pأ¤riselt ka tأ¶أ¶ sisu toetaks. Lisatud element peab olema Teie tekstiga seotud ning seega أµiges kohas ristviidatud. Ristviidataval elemendil peab olema lأ¼hinimi (\emph{label}) ja selle nimega saab luua ristviite kأ¤suga \verb|\ref{lأ¼hinimi}|. Viiteks tuleb elemendi jأ¤rjekorranumber, mis muutub teksti sees lingiks (see link sأ¤ilub ka PDF-faili eksportimisel). See tأ¤hendab, et kui ristviite peale vajutada, viiakse lugeja viidatud elemendi juurde.
 
 \subsubsection{Joonealused viited}
-Vأ¤liseid viiteid saab nimetada nأµrkadeks ja tugevateks. See kirjeldus ei أ¼tle midagi vأ¤lise viite mأµju vأµi kasulikkuse kohta Teie tأ¶أ¶le. Tihtipeale on teatud vأ¤liste viidete puhul ka vaja teha Teil subjektiivne otsus, kas see on pigem nn nأµrk vأµi tugev viide. Nأµrgad viited on nأ¤iteks viited Wikipedia artiklitele, Stack Overflow postitustele, toodete kodulehtedele, sأµnastikele ja privaatsele suhtlusele, kus viidatud allikas ei ole vأ¤ga selgelt konkreetse autori poolt mأµnes vأ¤ljaandes publitseeritud. أœldiselt vأµib mأµelda, et kأµiksugused veebiviited on just pigem nأµrgad viited. Samas veebiviide vأµib olla ka nأ¤iteks tunnustatud autori poolt kirjutatud blogipostitus, mis juhul vأµib tegu olla pigem tugeva viitega.
+Vأ¤liseid viiteid saab nimetada nأµrkadeks ja tugevateks. See kirjeldus ei أ¼tle midagi vأ¤lise viite mأµju vأµi kasulikkuse kohta Teie tأ¶أ¶le. Tihtipeale on teatud vأ¤liste allikate puhul ka vaja teha Teil subjektiivne otsus, kas see on pigem nn nأµrk vأµi tugev viide. Nأµrgad viited on nأ¤iteks viited Wikipedia artiklitele, Stack Overflow postitustele, toodete kodulehtedele, sأµnastikele ja privaatsele suhtlusele, kus viidatud allikas ei ole vأ¤ga selgelt konkreetse autori poolt mأµnes vأ¤ljaandes publitseeritud. أœldiselt vأµib mأµelda, et kأµiksugused veebiviited on just pigem nأµrgad viited. Samas veebiviide vأµib olla ka nأ¤iteks tunnustatud autori poolt kirjutatud blogipostitus, mis juhul vأµib tegu olla pigem tugeva viitega.
 
-Nأµrgad viited tuleks vormistada joonealuste viidetena. Selleks tuleb kasutada kأ¤sku \verb|\footnote{...}| ja selle sisse kopeerida veebiviite link. Selleks, et link muutuks ka pأ¤riselt أµigesti vormistatud lingiks, oleme teinud siia malli kأ¤su \verb|\url{...}|. Ehk siis lingi lisamine joonealuseks viiteks oleks \verb|\footnote{\url{...}}|. Sellise viite puhul ei ole vأ¤ga oluline hakata viitesse otsima autorit (nt mأµne toote veebilehe, tarkvara dokumentatsiooni vأµi Wikipedia artikli puhul ei pruugigi olla lihtsasti tuvastatavat autorit). Tأ¼أ¼piliselt piisab lisada joone alla lihtsalt link vastavale veebilehele, kust Te viidatud info saite.
+Nأµrgad viited tuleks vormistada joonealuste viidetena. Selleks tuleb kasutada kأ¤sku \verb|\footnote{...}| ja selle sisse kopeerida veebiviite link. Selleks, et link muutuks ka pأ¤riselt أµigesti vormistatud lingiks, selleks on siin mallis kأ¤sk \verb|\url{...}|. Ehk siis lingi lisamine joonealuseks viiteks oleks \verb|\footnote{\url{...}}|. Sellise viite puhul ei ole vأ¤ga oluline hakata viitesse otsima autorit (nt mأµne toote veebilehe, tarkvara dokumentatsiooni vأµi Wikipedia artikli puhul ei pruugigi olla lihtsasti tuvastatavat autorit). Tأ¼أ¼piliselt piisab lisada joone alla lihtsalt link vastavale veebilehele, kust Te viidatud info saite.
 
 Sellised joonealused viited on vأ¤ga head, kuid Teie tأ¶أ¶ peaks pأµhinema lisaks nendele ka mأµistlikul hulgas tugevatel viidetel ehk pأµhiviidetel.
 
 \subsubsection{Pأµhiviited}
-Siin mallis nimetame pأµhiviideteks neid viiteid, mis lأ¤hevad Teie tأ¶أ¶ lأµpus olevasse Viidete sektsiooni. Seda sektsiooni nimetatakse vahel ka â€‍Viidatud kirjandus“ vأµi â€‍Kasutatud allikad“. Sinna lأ¤hevad tugevad viited, mis on tأ¼أ¼piliselt konkreetse autori poolt tunnustatud vأ¤ljaandena avaldatud. Nأ¤iteks teadusartiklid, raamatud, konverentsiettekanded, lأµputأ¶أ¶d, aga ka vأµivad olla blogipostitused vأµi uudisartiklid. Vastavalt Teie أµppeastmele, millel lأµputأ¶أ¶d esitate, vأµiks Teil pأµhiviiteid olla piisavalt. Tأ¤pset arvu on keeruline أ¶elda, sest see sأµltub palju Teie tأ¶أ¶ olemusest, viidatud allikate tugevusest ning kui pأµhjalikult olete viiteid kasutanud. Samas vأµib أ¶elda, et nأ¤iteks ainult kaks pأµhiviidet on iga kأµrghariduse أµppeastme puhul kindlasti liiga vأ¤he.
+Siin mallis on nimetatud pأµhiviideteks neid viiteid, mis lأ¤hevad Teie tأ¶أ¶ lأµpus olevasse Viidete sektsiooni. Seda sektsiooni nimetatakse vahel ka â€‍Viidatud kirjandus“ vأµi â€‍Kasutatud allikad“. Sinna lأ¤hevad tugevad viited, mis on tأ¼أ¼piliselt konkreetse autori poolt tunnustatud vأ¤ljaandena avaldatud. Nأ¤iteks teadusartiklid, raamatud, konverentsiettekanded, lأµputأ¶أ¶d, aga ka vأµivad olla blogipostitused vأµi uudisartiklid. Vastavalt Teie أµppeastmele, millel lأµputأ¶أ¶d esitate, vأµiks Teil pأµhiviiteid olla piisavalt. Tأ¤pset arvu on keeruline أ¶elda, sest see sأµltub palju Teie tأ¶أ¶ olemusest, viidatud allikate tugevusest ning kui pأµhjalikult olete viiteid kasutanud. Samas vأµib أ¶elda, et nأ¤iteks ainult kaks pأµhiviidet on iga kأµrghariduse أµppeastme puhul kindlasti liiga vأ¤he.
 
 Pأµhiviidete vormistamisel on levinud erinevates valdkondades levinud erinevad stiilid. Oma lأµputأ¶أ¶s on Teil vأµimalik valida omale meeldiv viitamisstiil. Arvutiteaduses on vأ¤ga levinud ACM ja IEEE numbrilise viitamise stiilid. Need on sellised, kus allikad nummerdatakse nurksulgudes olevate numbritega (nt â€‍[1]“, â€‍[2]“ jne) ja nendega ka teksti sees viidatakse. Matemaatikas on levinud ka trigraafiline AMS viitamisstiil, kus nurksulgude sees on autorite esitأ¤hed vأµi initsiaalid ning osa aastanumbrist (nt â€‍[Mun12]“). Sotisaalteadustes on pigem levinud nأ¤iteks APA stiil, kus viidatakse autori nime ja aastaarvuga (nt â€‍(Munzner, 2012)“).
 
 Viidete vormistamiseks on siin mallis kasutatud \verb|biblatex| paketti. See pakett vأµimaldab Teil lihtsasti lisada oma viited, neile viidata ja muuta viitamisstiili. Kأ¤esoleva malli pأµhifailis \verb|thesis.tex| on \verb|biblatex| sisselaadimise kأ¤sk. Seal sees on vaikimisi seadistatud IEEE numbriline viitamisstiil. Vأµite vaadata, mis stiile \verb|biblatex| pakett veel toetab ja valida omale meelepأ¤rase: \url{https://www.overleaf.com/learn/latex/Biblatex_citation_styles\#Citation_styles}.
 
-Lisaks viitamisele on Teil vajalik saada ka viidatavate allikate bibliograafia kirjed LaTeX-i. Selleks soovitame kasutada viidete haldamise tأ¶أ¶riista Zotero\footnote{\url{https://www.zotero.org/}}. Zotero vأµimaldab Teil koguda viited ja nendega seotud andmed (sh failid ja Teie mأ¤rkmed) vأ¤ga lihtsasti Teie isiklikku andmebaasi Zotero tأ¶أ¶lauarakenduses. Juba nأ¤iteks mustandi kirjutamisel Google Docsis on Teil vأµimalik Zoterot kasutada, et viited أµigetesse kohtadesse lisada ja vormistada.
+Lisaks viitamisele on Teil vajalik saada ka viidatavate allikate bibliograafia kirjed LaTeX-i. Selleks on soovitatav kasutada viidete haldamise tأ¶أ¶riista Zotero\footnote{\url{https://www.zotero.org/}}. Zotero vأµimaldab Teil koguda viited ja nendega seotud andmed (sh failid ja Teie mأ¤rkmed) vأ¤ga lihtsasti Teie isiklikku andmebaasi Zotero tأ¶أ¶lauarakenduses. Juba nأ¤iteks mustandi kirjutamisel Google Docsis on Teil vأµimalik Zoterot kasutada, et viited أµigetesse kohtadesse lisada ja vormistada.
 
 Overleaf LaTaX-i vormistama tulles saate Zoterost eksportida vajalikud bibliograafiakirjed. Selleks selekteerige Zoteros oma lأµputأ¶أ¶ga seotud viited ning valige kontekstimenأ¼أ¼st \emph{Export Items...} (vt joonis~\ref{fig:zoteroKontekst}). Avanevast menأ¼أ¼st valige ekspordi formaadiks \verb|BibLaTeX|.
 
@@ -190,7 +190,7 @@ Overleaf LaTaX-i vormistama tulles saate Zoterost eksportida vajalikud bibliogra
 
 Seejأ¤rel Zotero ekspordib teie valitud allikate kirjed \verb|.bib| faili, mille sisu saate tأµsta Overleaf keskkonda faili \verb|viited.bib| ning seejأ¤rel nende allikate viitamine juba tأ¶أ¶tabki. Igale allikale loob Zotero lأ¼hinime, millega saate viidata. Nأ¤iteks siin mallis Tamara Munzneri loengule viitamiseks on kasutatud kأ¤sku \verb|\cite{tamara_munzner_keynote_2012}|.
 
-Viidatud teadusartiklitel on tأ¼أ¼piliselt Document Object Identifier (DOI) numbrid. Nende pأµhjal tekivad DOI lingid  (kujul doi.org/[number]). Teadusartiklitele viidates on soovitatav lisada viitesse ka vastavad DOI lingid ilma vaatamise kuupأ¤evata. Allikate linkide lisamisel tuleb kindlasti tأ¤hele panna, et on أµiged ja tأ¶أ¶tavad lingid. Vأµib juhtuda olukord, kus kasutate teadusartiklitele ligipأ¤أ¤suks أ¼likooli vaheserverit (\emph{proxy}) ja sellisel juhul vأµivad Teie lingid veebilehitseja aadressiribal olla selle vaheserveri lingid. Kontrollige kindlasti, et allikate lingid oleksid puhtad, tأ¶أ¶tavad ning vأµimalusel eelistage DOI linke.
+Viidatud teadusartiklitel on tأ¼أ¼piliselt Document Object Identifier (DOI) numbrid. Nende pأµhjal tekivad DOI lingid\footnote{\url{https://dx.doi.org/}} (kujul doi.org/[number]). Teadusartiklitele viidates on soovitatav lisada viitesse ka vastavad DOI lingid ilma vaatamise kuupأ¤evata. Allikate linkide lisamisel tuleb kindlasti tأ¤hele panna, et oleks أµiged ja tأ¶أ¶tavad lingid. Vأµib juhtuda olukord, kus kasutate teadusartiklitele ligipأ¤أ¤suks أ¼likooli vaheserverit (\emph{proxy}) ja sellisel juhul vأµivad Teie lingid veebilehitseja aadressiribal olla selle vaheserveri lingid. Kontrollige kindlasti, et allikate lingid oleksid puhtad, tأ¶أ¶tavad ning vأµimalusel eelistage DOI‑linke.
 
 \subsection{Lisad}
 Pأ¤rast viidete sektsiooni tuleb Teie lأµputأ¶أ¶s sektsioon “Lisadâ€‌. Selles sektsioonis saab esitada nأ¤iteks suuremad tabelid vأµi ekraanitأµmmised, mis tأ¶أ¶ sisu osasse ei mahu. Tihtipeale on seal mأµistlik ka esitada Teie tأ¶أ¶ga seotud sأµnastik, kus olete defineerinud oma tأ¶أ¶s kasutatud spetsiifilised erialaterminid. Olukorras, kus olete lأµputأ¶أ¶ kأ¤igus loonud tarkvara, saab sektsiooni “Lisadâ€‌ lisada ka tarkvara kأ¤ivitus- ja kasutusjuhendi. Iga nimetatud lisa kohta saab sektsiooni “Lisadâ€‌ teha eraldi alajaotuse ja omale meeldival viisil need nummerdada. Nأ¤iteks: â€‍Lisa I: Sأµnastik“, â€‍Lisa B – Programmi kasutusjuhend“ vms. Juhiseid hea kasutusjuhendi kirjutamiseks on mitmeid, kuid أ¼ks soovitus on nأ¤iteks Graves ja Gravesi أµpik â€‍A Strategic Guide to Technical Communication“ tehnilist laadi teksti kirjutamiseks~\cite{graves_strategic_2012}.
@@ -198,7 +198,7 @@ Pأ¤rast viidete sektsiooni tuleb Teie lأµputأ¶أ¶s sektsioon “Lisadâ€‌. Selles
 Vأ¤ga oluline lisa on kaasapandud failide kirjeldus. Lأµputأ¶أ¶ enda dokumendiga koos on Teil vأµimalik esitada arhiivifail. Seal arhiivifailis on tأ¼أ¼piliselt pikemad tekstid (nt kui programmi kasutusjuhend on pikk, on vaja olnud lisada pikemad kasutatud varade litsentsid, uuringus kasutatud kأ¼simustik vms), suuremad andmefailid (nt uuringu kأ¤igus mأµأµdetud analأ¼أ¼simata tulemused, nende tulemuste analأ¼أ¼sifailid, heli- ja videosalvestised tarkvarast vأµi selle testimisest vms), loodud tarkvara, selle lأ¤htekood, disaini kontseptsioonid ja muud Teie lأµputأ¶أ¶ kأ¤igus tekkinud failid. Lisade sektsioonis kasutage أ¼hte lisadest, et kirjeldada kaasapandud arhiivi sisu.
 
 \subsection{Litsents} \label{subchapter:litsents}
-Pأ¤rast sektsiooni “Lisadâ€‌ tuleb Teie lأµputأ¶أ¶ dokumendi kأµige lأµppu lisada litsents, mis lubab Tartu أœlikoolil sأ¤ilitada ja avaldada Teie lأµputأ¶أ¶d. Selle teksti uuendatakse tihti ja vأµib sأµltuda sellest, kas Teie lأµputأ¶أ¶ tekst on salastatud vأµi mitte. Uusimad litsentsi tekstid leiate: \url{https://adr.ut.ee/?page=pub_list_dynobj&desktop=57835&tid=70993&data_only=true&search=Otsi&field_100193_search_type=ANY&field_100193_text_search_value=ppimine}
+Pأ¤rast sektsiooni “Lisadâ€‌ tuleb Teie lأµputأ¶أ¶ dokumendi kأµige lأµppu lisada litsents, mis lubab Tartu أœlikoolil sأ¤ilitada ja avaldada Teie lأµputأ¶أ¶d. Selle teksti uuendatakse tihti ja vأµib sأµltuda sellest, kas Teie lأµputأ¶أ¶ tekst on salastatud vأµi mitte. Uusima litsentsi tekstid leiate aadressilt: \url{https://adr.ut.ee/?page=pub_list_dynobj&desktop=57835&tid=70993&data_only=true&search=Otsi&field_100193_search_type=ANY&field_100193_text_search_value=ppimine}
 
 أœlaoleval lingil on lihtlitsents dokumendis numbriga 30. Enamikel juhtudest peaks see litsents Teile sobima. Olukorras, kus Teie tأ¶أ¶ sisaldab informatsiooni, mida ei tohi mingi ajaperioodi jooksul vأµi isegi tأ¤htajatult avaldada, peate esitama vastava litsentsi kasutamiseks avalduse أµppeprodekaanile. Avaldus on dokumendis number 32 ja kui أµppeprodekaan on Teie avalduse rahuldanud, saate kasutada vastavate piirangutega litsentsi dokumendist numbriga 31.
 
@@ -212,4 +212,4 @@ Teie lأµputأ¶أ¶ faili kأ¼ljes on ka meta-andmed ehk andmed lأµputأ¶أ¶ faili koht
     \label{fig:metaAndmed}
 \end{figure}
 
-Soovitame أ¼le vaadata أ¼le kأµiksugused failiga seotud meta-andmed, et nendes ei oleks midagi ebakorrapأ¤ratut. Varasemalt on juhtunud, et meta-andmetes olev faili autor ei ole olnud lأµputأ¶أ¶ tegelik autor. Selline vastuolu tekitab kahtlust, kes on lأµputأ¶أ¶ dokumendi tegelikult kirjutanud.
+Soovitav on أ¼le vaadata ka أ¼lejأ¤أ¤nud failiga seotud meta-andmed, et nendes oleks kأµik korras. Varasemalt on nأ¤iteks juhtunud, et meta-andmetes olev faili autor ja muutja ei ole olnud lأµputأ¶أ¶ autor. Selline vastuolu tekitab kahtlust, kes on lأµputأ¶أ¶ dokumendi tegelikult kirjutanud.
diff --git a/estonian/sektsioonid/3-tekstiloome.tex b/estonian/sektsioonid/3-tekstiloome.tex
index 6491f43..2f44a2f 100644
--- a/estonian/sektsioonid/3-tekstiloome.tex
+++ b/estonian/sektsioonid/3-tekstiloome.tex
@@ -1,5 +1,5 @@
 \section{Tekstiloome} \label{tekstiloome}
-Selleks hetkeks, mil Te kأ¤esolevat malli kasutama hakkate, on Teil tأµenأ¤oliselt oma lأµputأ¶أ¶ sisuline osa valmis mأµnes mugavamas ja koostأ¶أ¶sأµbralikumas keskkonnas nt Google Docs. Vormistamise juurde tasub minna siis, kui lأµputأ¶أ¶ sisuline osa enam vأ¤ga ei muutu. Vastasel juhul vأµivad muudatused nأµuda vormistamise tأ¶أ¶ uuesti tegemist. Siiski on mأµned vormistusega seotud soovitused aktuaalsed ka varem kui alles mustandi puhtandiks vormistamisel.
+Selleks hetkeks, mil Te kأ¤esolevat malli kasutama hakkate, on Teil tأµenأ¤oliselt oma lأµputأ¶أ¶ sisuline osa valmis mأµnes mugavamas ja koostأ¶أ¶sأµbralikumas keskkonnas, nt Google Docs. Vormistamise juurde tasub minna siis, kui lأµputأ¶أ¶ sisuline osa enam vأ¤ga ei muutu. Vastasel juhul vأµivad muudatused nأµuda vormistamise tأ¶أ¶ uuesti tegemist. Siiski on mأµned vormistusega seotud soovitused aktuaalsed ka varem, kui alles mustandi puhtandiks vormistamisel.
 
 \subsection{Peatأ¼kid}
 Teie lأµputأ¶أ¶ peatأ¼kid vأµiksid olla أ¼ksteisega mahult tasakaalus. Kuna kأ¤esolev mall keskendub vormistamisele, siis siinkohal malli sisu selles eksib (eelnev peatأ¼kk~\ref{vormistamine} on tunduvalt mahukam kui kأ¤esolev peatأ¼kk~\ref{tekstiloome}). Teie tأ¶أ¶s vأµiksid kأµik peatأ¼kkide “Sissejuhatusâ€‌ ja “Kokkuvأµtteâ€‌ vahel olevad peatأ¼kid olla mahult enam-vأ¤hem vأµrdse kaaluga. Selline pأµhimأµte aitab Teil ka mitte tegeleda liiga palju ainult oma lأµputأ¶أ¶ أ¼he osaga, vaid vأµrdsemalt kأµigi oluliste osadega. See, mis nendes sisupeatأ¼kkides tأ¤psemalt on ehk milliste osade vahel peaksite oma tأ¶أ¶aega jaotama, sأµltub Teie lأµputأ¶أ¶ tأ¼أ¼bist. Tartu أœlikooli arvutiteaduse instituudis kaitstavate lأµputأ¶أ¶de nأµuete ja hindamise dokument defineerib teatud arvu erineva sisu ja fookusega lأµputأ¶أ¶de tأ¼أ¼pe. Uurimis- vأµi أµpperأ¼hm, kus Teie oma lأµputأ¶أ¶d teete, vأµib defineerida neid veel omakorda. Hoidke pilk peal, et Teie lأµputأ¶أ¶ dokumendi sisu hأµlmaks tasakaalukalt Teie lأµputأ¶أ¶ tأ¼أ¼bis ettenأ¤htavat.
@@ -15,10 +15,10 @@ Hetkel, mil Teie lأµputأ¶أ¶ hakkab vormi vأµtma, oleks hea vaadata lأµputأ¶أ¶ do
 \begin{figure}[t]
     \centering
     \includegraphics[width=\textwidth]{joonised/Joonis6-AcrobatReaderKuva.png}
-    \caption{أœlevaade lأµputأ¶أ¶ mallist Acrobat Readeris.}
+    \caption{Lأµputأ¶أ¶ mall tervikuna vaadatult Acrobat Readeris.}
     \label{fig:acrobatReaderأœlevaade}
 \end{figure}
-Lأµputأ¶أ¶ أ¼ldisest vaatest nأ¤eb ka, kas kأµikides vajalikes kohtades on tekst olemas. Nأ¤iteks peaks iga peatأ¼kk algama peatأ¼kki sissejuhatava tekstiga. See tekst peab olema enne kui tuleb alampeatأ¼ki pealkiri. Peatأ¼kki sissejuhatav tekst kirjeldab, miks kأ¤esolev peatأ¼kk on Teie tأ¶أ¶s oluline ning mida vأµib lugeja oodata alampeatأ¼kkidest. Lisaks sellele vأµiks (alam)peatأ¼kkide sisu olla seotud omavahel siduvate lausetega ning suurema peatأ¼ki lأµpus kirjas ka vastavat peatأ¼kki kokkuvأµttev lأµik. Peatأ¼kk ei tohiks alata ega lأµppeda sisu elemendiga (joonis, tabel, koodinأ¤ide, valem) ega loeteluga. Oluline on, et Teie tأ¶أ¶ oleks sujuv lugeda.
+Lأµputأ¶أ¶ أ¼ldisest vaatest nأ¤eb ka, kas kأµikides vajalikes kohtades on tekst olemas. Nأ¤iteks peaks iga peatأ¼kk algama peatأ¼kki sissejuhatava tekstiga. See tekst peab olema enne kui tuleb alampeatأ¼ki pealkiri. Peatأ¼kki sissejuhatav tekst kirjeldab, miks kأ¤esolev peatأ¼kk on Teie tأ¶أ¶s oluline ning mida vأµib lugeja oodata alampeatأ¼kkidest. Lisaks sellele vأµiks (alam)peatأ¼kkide sisu olla seotud omavahel siduvate lausetega ning suurema peatأ¼ki lأµpus kirjas ka vastavat peatأ¼kki kokkuvأµttev lأµik. Peatأ¼kk ei tohiks alata ega lأµppeda أ¼hegi elemendiga (joonis, tabel, koodinأ¤ide, valem) ega loeteluga. Oluline on, et Teie tأ¶أ¶ oleks sujuv lugeda.
 
 \subsection{أ•igekirjakontroll}
 Puhtandi vormistamisel aitab Teid vأ¤ga palju Overleafi أµigekirjakontroll, mis tasub kindlasti أ¼ldmenأ¼أ¼st sisse lأ¼litada ja أµige keel valida. Olles mustandiga kaua aega tأ¶أ¶d teinud, olete vأµib-olla juba أ¤ra harjunud أ¼hte ja sama teksti nأ¤gema ning seetأµttu vأµib olla raske ise kirjavigu mأ¤rgata. Overleafis on olemas nii eesti kui inglise keele jaoks أµigekirjakontrolli tأ¶أ¶riist. Kirjavigadega tأ¶أ¶ korral on Teil oht saada madalam hinnang.
@@ -26,8 +26,8 @@ Puhtandi vormistamisel aitab Teid vأ¤ga palju Overleafi أµigekirjakontroll, mis
 Muidugi vأµite kasutada ka teisi أµigekirja parandavaid tأ¶أ¶riistu nt Grammarly, kui Teil on neile ligipأ¤أ¤s ja need Teie tأ¶أ¶d efektiivsemaks teevad.
 
 \subsection{Generatiivse tehisaru kasutamine}
-Generatiivse tehisaru tأ¶أ¶riistad ja nende kasutamine vأµimaldab ka Teie tأ¶أ¶d efektiivsemaks muuta. Siinkohal keskendume tehisaru kasutamist tekstitoimetamise seisukohast. Olukorras, kus olete tehisaru kasutanud oma tأ¶أ¶ sisulistel eesmأ¤rkidel (nt uuringu kأ¼simuste koostamisel), tuleks Teil kindlasti see kasutusmetoodika أ¤ra kirjeldada oma tأ¶أ¶ sisu osas. Seevastu teksti toimetamine ei ole Teie tأ¶أ¶ sisuline osa ja selle tarvis tehisaru tأ¶أ¶riista kasutamist tuleks Teil lihtsalt mainida nأ¤iteks tأ¶أ¶ Sissejuhatuse peatأ¼ki lأµpus.
+Generatiivse tehisaru tأ¶أ¶riistad ja nende kasutamine vأµimaldab ka Teie tأ¶أ¶d efektiivsemaks muuta. Siinkohal on keskendutud tehisaru kasutamisele tekstitoimetamise seisukohast. Olukorras, kus olete tehisaru kasutanud oma tأ¶أ¶ sisulistel eesmأ¤rkidel (nt uuringu kأ¼simuste koostamisel), tuleks Teil kindlasti see kasutusmetoodika أ¤ra kirjeldada oma tأ¶أ¶ sisu osas. Seevastu teksti toimetamine ei ole Teie tأ¶أ¶ sisuline osa ja selle tarvis tehisaru tأ¶أ¶riista kasutamist tuleks Teil lihtsalt mainida nأ¤iteks tأ¶أ¶ peatأ¼ki “Sissejuhatusâ€‌ lأµpus.
 
-Hea viis tehisarul pأµhinevat juturobotit kasutada on nأ¤iteks anda talle ette oma lأµputأ¶أ¶st lأµik ja viip muuta antud akadeemilise teksti lأµik paremini loetavamaks. Selle juures tuleb tulemus ise أ¼le lugeda ja vajadusel veel korrigeerida. Tehisarul pأµhinev juturobot vأµib olla vأ¤أ¤rastanud Teie lأµigus olnud mأµtted ning need tuleb Teil taastada. Samuti ei pruugi Te isiklikult olla nأµus konkreetse tulemuse stiiliga ning tahate seda ise veel omakorda korrigeerida. Tehisarul pأµhinevad tأ¶أ¶riistad vأµivad aidata Teil teksti loetavust vأ¤ga efektiivselt parandada, kuid Teil on vaja olla hoolas, et tehisaru poolt pakutud teksti poolt kantud mأµtted on endiselt Teie ja pakutav akadeemilise stiili valik Teile meelepأ¤rane.
+Hea viis tehisarul pأµhinevat juturobotit kasutada on nأ¤iteks anda talle ette oma lأµputأ¶أ¶st lأµik ja viip, mis kأ¤sib muuta antud akadeemilise teksti lأµigu paremini loetavamaks. Selle juures tuleb tulemus ise أ¼le lugeda ja vajadusel veel korrigeerida. Tehisarul pأµhinev juturobot vأµib olla vأ¤أ¤rastanud Teie lأµigus olnud mأµtted ning need tuleb Teil taastada. Samuti ei pruugi Te isiklikult olla nأµus konkreetse tulemuse stiiliga ning tahate seda ise veel omakorda korrigeerida. Tehisarul pأµhinevad tأ¶أ¶riistad vأµivad aidata Teil teksti loetavust vأ¤ga efektiivselt parandada, kuid Teil on vaja olla hoolas, et tehisaru poolt pakutud teksti poolt kantud mأµtted on endiselt Teie ja pakutav akadeemilise stiili valik Teile meelepأ¤rane.
 
-Kindlasti ei tasu ainult tehisaru poolt mأµeldud lأµike vأµi sisu vahetult oma lأµputأ¶أ¶s kasutada. Lأµputأ¶أ¶ autor olete ikkagi Teie ning see tأ¤hendab, et Teie vastutate lأµputأ¶أ¶s kirjutatu eest. Tأ¼أ¼piliselt on tehisaru kirjutatud tekst liiga أ¼ldistav, أ¼lemأ¤أ¤ra illustratiivne ning sisaldab faktivigu, mida asjatundlik inimesest teksti autor ei teeks. Te ei taha olukorda, kus peate hakkama tekstis leiduvate probleemide pأ¤rast hakkama sأ¼أ¼d nأ¤itama kasutatud tehisaru tأ¶أ¶riista poole.
+Kindlasti ei tasu ainult tehisaru poolt mأµeldud lأµike vأµi sisu vahetult oma lأµputأ¶أ¶s kasutada. Lأµputأ¶أ¶ autor olete ikkagi Teie ning see tأ¤hendab, et Teie vastutate lأµputأ¶أ¶s kirjutatu eest. Tأ¼أ¼piliselt on tehisaru kirjutatud tekst liiga أ¼ldistav, أ¼lemأ¤أ¤ra illustratiivne ning sisaldab faktivigu, mida asjatundlik inimesest teksti autor ei teeks. Te ei taha olukorda, kus peate hakkama tekstis leiduvate probleemide pأ¤rast hakkama sأ¼أ¼distama kasutatud tehisaru tأ¶أ¶riista.
diff --git "a/estonian/sektsioonid/4-kokkuv\303\265te.tex" "b/estonian/sektsioonid/4-kokkuv\303\265te.tex"
index 4f619de..de89863 100644
--- "a/estonian/sektsioonid/4-kokkuv\303\265te.tex"
+++ "b/estonian/sektsioonid/4-kokkuv\303\265te.tex"
@@ -1,6 +1,6 @@
 \section{Kokkuvأµte} \label{kokkuvأµte}
 Kأ¤esolev mall on andnud أ¼levaate ja soovitused erinevate lأµputأ¶أ¶ga seotud vormistamise ja tekstiloome tehnikate kohta. Kindlasti tasub konkreetsete reeglite jaoks vaadata Tartu أœlikooli arvutiteaduse instituudis kaitstavate lأµputأ¶أ¶de nأµuete ja hindamise dokumenti. Kuigi kأ¤esolev mall keskendus Overleaf LaTeX tehnoloogiale, siis jأ¤rgides vormistusnأµuded ning soovitusi, on vأµimalik Teil oma lأµputأ¶أ¶d vormistada ka teistes vأµimekates tekstiredaktorites (nt Microsoft Word, OpenOffice Writer, Pages jm). Mustandi pealt puhtandi vormistamise tأ¶أ¶riista valiku tegemisel olge veendunud, et vastavas tأ¶أ¶riistas on Teile vajalikud tأ¶أ¶riistad olemas. Nأ¤iteks Google Docs selleks tأ¶أ¶ks ei sobi, sest seal on mitmed siin mallis kirjeldatud ja vormistamiseks vajalikud vahendid puudu.
 
-Oma lأµputأ¶أ¶ vormistamisel tuleb Teil jأ¤lgida nii tأ¶أ¶d tervikuna (struktuur, tasakaal, visuaalne stiil) kui ka mitmesuguseid individuaalseid komponente (infoleht, illustratiivsed elemendid, viited, lisad, meta-andmed). Erinevad osad tأ¶أ¶st vajavad vormistamiseks erinevat lأ¤henemist. Nأ¤iteks on pأµhiviidete efektiivseks haldamiseks hea kasutada vأ¤list tأ¶أ¶riista nagu Zotero. Vormistamise alla kuulub ka mitte ainult tأ¶أ¶ elementide paigutamine ja ristviitamine siia dokumenti, vaid ka elementide enda vormistamine. Nأ¤iteks Teie lأµputأ¶أ¶s kasutatud graafikud peavad olema samuti hأ¤sti kujundatud ning vormistatud nagu lأµputأ¶أ¶ ise. On oluline varuda aega, et أµppida tأ¶أ¶riistu ja tehnikaid ning vormistada oma lأµputأ¶أ¶ erinevatest kأ¼lgedest.
+Oma lأµputأ¶أ¶ vormistamisel tuleb Teil jأ¤lgida nii tأ¶أ¶d tervikuna (struktuur, tasakaal, visuaalne stiil) kui ka mitmesuguseid individuaalseid komponente (infoleht, illustratiivsed elemendid, viited, lisad, meta-andmed). Erinevad tأ¶أ¶ osad vajavad vormistamiseks erinevat lأ¤henemist. Nأ¤iteks vأµib olla on pأµhiviidete efektiivseks haldamiseks ja vormistamiseks hea kasutada vأ¤list tأ¶أ¶riista nagu Zotero. Vormistamise alla kuulub ka mitte ainult elemendi paigutamine ja ristviitamine lأµputأ¶أ¶ dokumenti, vaid ka elemendi enda vormistamine. Nأ¤iteks Teie lأµputأ¶أ¶s kasutatud graafikud peavad olema samuti hأ¤sti kujundatud ning vormistatud nagu lأµputأ¶أ¶ ise. On oluline varuda aega, et أµppida tأ¶أ¶riistu ja tehnikaid ning vormistada oma lأµputأ¶أ¶ erinevatest kأ¼lgedest.
 
-Loodame, et kأ¤esolev mall on Teile abiks. Selle malli kasutamiseks soovitame teha mallist koopia ja kustutada vأµi asendada أ¤ra kأµik sisuline tekst. Malli seadistused, loodud kأ¤sud ning juhendid vأµiksid olla teile abiks LaTeX-is oma tأ¶أ¶ vormistamisel. Kindlasti vaadake أ¼le ka oma faili meta-andmed, et need oleksid أµiges vastavuses Teie lأµputأ¶أ¶ sisuga. Ka vormistamisega seotud probleemide korral saab Teie lأµputأ¶أ¶ juhendaja Teile abiks olla, seega olge julged talt abi kأ¼sima. Edu selle viimase 25\% hinnatava osaga enne lأµputأ¶أ¶ esitamist!
+Loodetavasti on kأ¤esolev mall on Teile abiks. Selle malli kasutamiseks tuleks teha mallist koopia ja kustutada vأµi asendada أ¤ra kأµik sisuline tekst. Malli seadistused, loodud kأ¤sud ning juhendid vأµiksid olla teile abiks LaTeX-is oma tأ¶أ¶ vormistamisel. Kindlasti vaadake أ¼le ka oma faili meta-andmed, et need oleksid أµiges vastavuses Teie lأµputأ¶أ¶ sisuga. Ka vormistamisega seotud probleemide korral saab Teie lأµputأ¶أ¶ juhendaja Teile abiks olla, seega olge julged talt abi kأ¼sima. Edu selle viimase 25\% hinnatava osaga enne lأµputأ¶أ¶ esitamist!
-- 
GitLab