@@ -17,7 +17,7 @@ Siia kirjutage oma lõputöö lühikokkuvõte. See võib lühidalt teemasse siss
% Inglise keeles info.
\begin{otherinfo}{english}{Thesis Title in English}
\begin{otherInfo}{english}{Thesis Title in English}
\begin{abstract}
Write here the abstract of your work. The abstract could provide a brief introduction to the topic but should, in the majority, cover Your thesis work. When reading the abstract, it should become clear what can be read about in the rest of Your thesis. Write about the purpose of the thesis, method(s), results, and findings of Your work. For a bachelor’s thesis, both the Estonian and English abstracts should fit into a single page. For a master’s thesis or when necessary, the Estonian and English sections of this page could be on separate pages. Come up with good keywords for Your work and find your CERCS code(s).
\end{abstract}
...
...
@@ -25,4 +25,4 @@ Write here the abstract of your work. The abstract could provide a brief introdu
@@ -51,7 +51,7 @@ Lõike kirjutades võite jälgida, ega Teie lõigu lõppu ei jää viimasele rea
Teie lõputöö väljanägemisele ja arusaamise parandamisele aitavad väga palju kaasa erinevad elemendid nagu joonised, tabelid ja koodinäited.
\subsubsection{Joonised}
Joonisteks nimetame kõiksuguseid lõputöösse lisatud pilte, olgu nendeks graafikud, fotod või ekraanitõmmised. Need kõik tuleb nimetada joonisteks, lisada number ja pealdis. Siin LaTeX-i mallis käib käib see nii, et tuleb pilt kopeerida või laadida üles \verb|joonised| kausta. Seejärel saab pilti kasutada järgneva koodiga:
Joonisteks nimetame kõiksuguseid lõputöösse lisatud pilte, olgu nendeks graafikud, fotod või ekraanitõmmised. Need kõik tuleb nimetada joonisteks, lisada number ja pealdis. Siin LaTeX-i mallis käib käib see nii, et tuleb pilt kopeerida või laadida üles \verb|joonised| kausta (vt joonis~\ref{fig:kaustad}). Seejärel saab pilti kasutada järgneva koodiga:
\begin{minted}[escapeinside=||]{tex}
\begin{figure}
...
...
@@ -70,7 +70,7 @@ Pealdise tekstist peaks olema selge, mida on joonisel kujutatud. Pealdis tekib j
Te võite jooniseid paigutada oma töös nii lehe keskele kui ka mähkida näiteks teksti kõrvale. Tekstiga mähitud joonise loomiseks tuleb eelnenud joonise koodinäites \verb|figure| asemel kasutada \verb|wrapfigure|. Joonise laiuse võib panna näiteks \verb|width=0.33\textwidth|.
...
...
@@ -140,18 +140,18 @@ function add(a, b) {
Matemaatiliste valemite vormistamine LaTeX-is on suhteliselt lihtne. Lühikese valemi kirjutamiseks teksti sisse tuleb see ümbritseda \verb|$|-märkidega. Näiteks liitmist kirjeldab valem $a+b=c$. Suurema ja viidatava valemi jaoks tuleb valem lisada \verb|equation| keskkonna sisse.
\begin{equation}
\frac{a + b}{c} = d
\label{eq:abcd}
\label{eq:abcdValem}
\end{equation}
Ülalolev näide on tehtud koodiga:
\begin{minted}{tex}
\begin{equation}
\frac{a + b}{c} = d
\label{eq:abcd}
\label{eq:abcdValem}
\end{equation}
\end{minted}
Nagu näha, siis valemile saab lisada ka lühinime (\emph{label}), talle tekib automaatselt number ning seda lühinime saab kasutada, et valemit numbri järgi viidata. Näiteks ülalolev näide siin mallis on numbriga~\ref{eq:abcd}.
Nagu näha, siis valemile saab lisada ka lühinime (\emph{label}), talle tekib automaatselt number ning seda lühinime saab kasutada, et valemit numbri järgi viidata. Näiteks ülalolev näide siin mallis on numbriga~\ref{eq:abcdValem}.
\subsection{Viited}
Õigesti viitamine on Teie töös väga oluline. Ebaõnnestunud viitamise korral võib Teie töö sisaldada akadeemilist petturlust ning selle eest võib Teie töö saada ülevaatamisel negatiivse hinnangu. Käesolevas mallis on eelnevalt kasutatud kolme tüüpi viiteid. Nendeks on töö enda erinevate elementide ja osade vahel olevad ristviited, niinimetatud nõrkade välisviidete jaoks kasutatud joonealused viited ning kasutatud allikate põhiviited ehk tugevad viited.